Teadaanne
/EDIT: See oli muidugi aprillinali, hehe. Uued uudised peatselt tulemas 🙂
/EDIT: See oli muidugi aprillinali, hehe. Uued uudised peatselt tulemas 🙂
Reede öösel läksin lõpuks pärast Andre korduvat õiendamist, kaua ma üleval olen, kell neli magama. Hommikul avastasin, et käekella pole käe peal. Tavaliselt vaatan esimese asjana sealt kella ja siis otsustan, kas liigutan ennast või mitte. Täna pidin kella vaatamiseks ennast liigutama. Kell oli veerand üks. Lebotasin veidi veel, lõpuks vist ühe ajal sain kuidagi…
Neljapäeval alustasin tööd kella seitsmest, mõlemad lapsed olid üleval ka. Mitte midagi erilist meie päevas ei juhtunud, lõunaajal tahtsin magada, aga lõpuks oli nii palju asju teha, et magasin ainult 20 minutit. Sain paki Eestist, Kelly ja Triinu saatsid mulle sünnipäevakingituse. JEEE, superlahe. Parim on see, et empsi toodud joiki kreem oli mul just otsa…
Kuigi viimasest postitusest on möödas ainult kolm nädalat, on minul tunne, et vahepeal on muutunud terve elu ja päevad lähevad kiiremini kui muna keetmine. Tegelikult olid suured muutused elus toimunud juba viimase blogi kirjutamise hetkel, aga ma ilmselt ise emotsionaalselt ei olnud valmis nendest veel rääkima. Minu ja Norbi teed on tänaseks päevaks lahku läinud….
Eilne blogi jäi vahele, sest ma olin oma imepisikese adaptri junni suutnud hotellis ära kaotada ja kui pere juurde jõudsin, oli oi-oi ja kõik akud tühjad. Niisiis kõigepealt eilsest ja siis tänasest. Eile hommikul oli meil äratus 6.30. Päris jube minu jaoks. Käisin pesemas ja siis pidime kohe oma asjad kokku pakkima ja oma toa…
Täna hommikul alustasin tööpäeva kella üheksast. See oli nii raske, et ma reaalselt magasin viimase minutini kuni 8.40 telefon helises. Mõtlesin, et eriline ärahellitatud jõmpsikas ikka, enam ei suuda pool üheksa ka ärgata. Ilm oli lihtsalt imeilus ja juba kell üheksa hommikul näitas termomeeter 88F (30 kraadi). Pidasime hostemaga veidi nõu ja otsustasime Tommy ja…
Kruiisilaevalt maha minnes kohtasime esimese asjana kohe uuesti seda Mehhiko tüdrukut ja tema tädi, kes palusid meilt telefoni, et oma sugulasele helistada, kes neid peale pidi võtma ja siis selgus, et nad arvasid terve aja, et me oleme ameeriklased. Sellest ka telefoni küsimine. Haha. Kusjuures, see tüdruk oli teine, kes otse küsis, kas Allar on…
Haha, andke andeks 😀
:O vot selline nägu oli mul peas kui seda lugesin, naljatilk 😀
Sain kommid kätte, suur suur suur aitäh. 🙂
Jummel Gerli, mul jättis süda lööke vahele, ära naljata niimodi 🙂
Kuule, nii ei tohi. See on tõesti aprillinali, ma loodan!
Kas see on aprilli nali.Panin just kommipaki teele.,Vanaema.
Tundub tark otsus jah. 🙂