Veidike Eestit minu ellu

11.august, 68.päev, Guernsey.

Oleme jõudnud punkti, kust edasi enam-vähem kõik linnad korduvad, kus me käinud oleme. Sellegipoolest on tänane minu jaoks erilisem Guernsey külastus kui eelmisel korral. Aga kõigest järjest. Hommikul lasin tööl luusi, kohe päris ausalt, sest ma tahtsin kiirelt välja saada ja seega eriti detailidele tähelepanu ei pööranud. Muidugi see õhtul maksis kätte, sest ka mu supervisor nägi, et ma läksin vara ära ja oli kade ja läks siis inspektsiooni tegema ja see siis nüüd läks veidi kehvemini kui tavaliselt. Mitte, et mind eriti huvitaks, mind ei huvita enam miski. Lihtsalt nõme, et iga päev, kui ma korralikult teen, ta ei kontrolli ja siis ta tuleb täpselt siis, kui mul on ükskord vaja varem välja minna. Igal juhul sign outisin juba 12.50, riided selga, vihmavari kaasa (sest Guernsey hellitas meid mõnusa vihmaga) ja tenderisse. Sadamast kiriku juurde, sealt tipatapa telefonist saadud juhiste järgi raamatukokku ja sealt ma leidsingi Jane!!!!! Jeee! Ja Jane tõi ka paki, mille mu ema talle Eestist andis ja seal sees olid kohukesed. Aaahhhhh… ma sõin neli kohukest kahe sekundiga ära, ühte andsin natuke oma toakaaslasele ka maitsta, talle väga meeldis, aga ma rohkem ei andnud. Vabandasin ka muidugi, haha. Šokolaadi ja kommi sain ka, oi jumal, ole Sa õnnistatud emps. Janel olid alguses lapsed kaasas, käisime jäätisekokteili joomas ja mänguasjapoodides ning hiljem kui lapsed ära läksid, istusime Janega terrassil, kus me sõime ja rääkisime juttu ja tegime pilte. Ja oi issand, kui hea oli eesti keeles rääkida ja oma inimesega koos olla. Kahju, et meie aeg limiteeritud oli, aga vähemalt nautisime iga sekundit. Lõpetuseks käisime ühes ilupoes ja sportsdirectis, kus ma skoorisin endale kohvri, sest muidu ma ei saagi oma asjadega koju. Ja lahe tunne, et mul on päris oma kohver, mul pole kunagi varem olnud, alati on pere oma olnud. Igal juhul, aitäh veel kord Janele, et ta viitsis oma aega minuga veeta ja et ta mulle kohukesed tõi. Ja empsile aitäh kohukeste eest.

Sadamas istusin juba 16.40 tenderisse, aga see ei hakanud liikuma. Ma teadsin küll, et pean viiest laevas olema (all on board 17.30, crew on board 17.00), aga mõtlesin, et ju see okei, kui tenderis olen, sest see ju ei sõida. Muidugi laeva jõudes sain turvameestelt mööda päid ja jalgu, et mis kell ma pidin laevas olema ja ma vabandasin ja seletasin, et ma ju olin paigas, aga tender ei liikunud ja see polnud minu süü jne, aga neile ei sobinud. Võinoh ühele neist. Hiljem läksin ühe security kutiga rääkima (selle samaga, kes mu IPMi ära võttis), et miks nad pahased on, kui ma kurat olin õigel ajal õiges kohas, aga tender uu EI LIIKUNUD???? Ta ainult naeris ja ütles, et sain hilinemise kogemuse ka kätte ja ühe loo oma blogisse juurde. Haha. Nii armas temast.

Õhtuses töös siis oli mul peapesu bossi kabinetis, aga ma tegelesin rohkem üritusega mitte naerma hakata, kui reaalselt tema kuulamisega. Ses mõttes, et ma olin kõigega ju nõus, ma teadsin, et mu toad oleks võinud palju paremad olla, aga ma olin täna laisk. Seega see blablabla moraalitsemine üldse ei läinud peale. Lõpuks ütlesingi, et täna oli sitt päev, homme olen tublim, laske nüüd mind tööle tagasi. Töötasin hästi korralikult ning hiljem tegime Jennyga snäki ja pesime pesu ning kuna keerame kella tunni edasi, tuli varakult voodisse pugeda, et mingitki und saada.

Üks külaline sai südamerabanduse. Üks vana mees. Nii õudne oli, kuna medical center on minu koridoris ja ma kuulsin, kuidas ta karjus ja karjus ja karjus ja järsku jäi vait. Ma läksin nii paanikasse, mõtlesin, et issand jumal, hakka uuesti palun karjuma. Lõpuks ta viidi laevast ära voodiga, ma ei kujuta ette ka, kuidas, sest me ju polnud sadamas, me olime keset merd. Aga no ju neil mingid omad vahendid. Hiljem küsisin oma külalise käest (kes töötab medicalis), et kuidas tal on ja kas saab kõik korda, ta ütles ainult, et loodame. Huh..

Üks naljakas fakt veel tänases päevas – Guernseyl pole McDonald’sit, sest nad üritavad täiega erilised olla ja kõike omamoodi teha.

12.august, 69.päev. Saint Malo.

Enne kui ma muu jutuga alustan, öelge mulle palun, kes on vice captain? Me arutasime empsiga ja Janega ja no ei ole ju asekapten? Asepresident on küll vice president, aga asekapten tundub ebanormaalne sõna. Ühesõnaga, hetkel parema sõna puudumisel kasutan seda ja see meie laeva asekapten kaebas mu peale, et ma ei vii ta pesu pessu. Ma mõtlesin, et mida kuradit, kuhu ta selle paneb, et ma pole näinud? Tavaliselt nad viskavad põrandale, kui nad tahavad, et ära viiks, üks kokk paneb tooli peale, aga alati sildi juurde jne. Läksin siis mina sinna kajutisse ja otsin nagu segane, et kus ta mustad riided siis on ja lõpuks leidsin laundry bagi garderoobist riiulist. Tegelt ka??? Äkki järgmine kord paned külmkappi ja kaebad siis, et ma ei vii pessu asju? Täisnapakas.

Teine tuba, mis mul 11ndal on, on chief engineer. Mida iganes see tähendab. Ühesõnaga, see kutt on ka naljakas, ise teenib mingi kümme tonni kuus ja siis tema tudumissärk on üleni auke täis. Ma iga kord mõtlen ja naeran omaette, aga noh, rikkaks saavadki need, kes ei kuluta. Ta toas on ta lastest kaks pilti ja üks on Eeeeriti armas, lokkidega poiss, nii umbes 7-8 ja hästi hästi suure naeratusega. Mul läheb iga kord tuju heaks seda nähes.

Jagasin oma lockeris ka Eesti kommi ja šokolaadi, neli inimest ja kõik valisid parimaks valge šokolaadi riisi-ja mustikatükkidega. See tõesti Kalevi üks parimaid leiutisi, minu meelest. Jennyle andsin ka, aga pole veel uurinud, milline tema lemmik oli.

Laev on Saint Malos, see Harry Potteri külake, aga kuna ma eelmine kord käisin seal ja veidi oli uni ka, jäin hoopis kajutisse. Õhtul pidi basseiniõhtu olema, aga kella kaheksa ajal hakkas paduvihma sadama ja kõik lootused kadusid. Mul muidugi lõpuks tekkis hull valu ka, kõhtu ja selga, seega ma 21.30 magasin juba kajutis. Enne nutsin natuke Anale, et niiiiiiii valus on ja siis magasin. Ja magasin hommikuni.

13.august, 70.päev. Merepäev.

Ärkasin hommikul hirmuga, et kas on valu või ei ole. Õnneks ei olnud ja sain rõõmsalt tööle minna. Meil on 2 linade vahetuspäeva. 1 on in transit külalistele, mis siis tähendab neid, kellel ei ole esimene kruiis, vaid juba mitmes järjest ja siis on tavaline linadevahetuspäev. Minul on 1 tavaline ja 12 in transit tuba, teisel on üldiselt 10 tavalist ja 1-2 in transitit. Seega, kui on in transit linavahetuspäev, on tavaliselt ka hunnik special cleaninguid ja mind ajab see nii närvi, sest ma saan aru, et ma ainus, kes nii palju peab linu vahetama too päev, aga see on ebaõiglane, sest tavalisel linavahetuspäeval ei ole ühtegi special cleaningut ja siis mul polegi midagi teha. Täna oli in transit vahetuspäev ja see tähendas mulle veidi rohkem ajakulu, aga tegelikult üllatasin ennastki ja tegin kõik kenasti ajaliselt ära.

Kuna oli merepäev ja välja ei saanud, põõnasime Anaga koos kajutis lõuna ajal.

Õhtune töö läks mul libedalt, paljud refuse’sid (ehk ütlesid, et nad ei taha midagi) ja need toad, mis olid, käisid kähku. Brianil on homme oma show laevas, ta natuke närvis, seega ma viisin talle üllatuseks puuvilju ja soovisin edu ja üritasin enne ta tulekut kadunud olla. Järsku vaatasin, et kell 20.25 ja Brian tuleb 20.30 ja mul olid linad vahetamata. Elu kiireim vahetus ja 20.29 astusin toa uksest välja. Super töö.

Õhtul oli meil pidu ja kuna ma nüüdsest naudin kõiki pidusid, olin ka seal platsis. Jooke tuli jälle megapalju, aga ise maksin 0$. Mõnedes olukordades on ikka sigavinge olla naine.

Üks noormees kutsus mu deidile homseks, ütles, et kui ma panen teksad, viib ta mu McDonald’sisse ja kui ma panen preililiku kleidi, viib restorani. No on ikka nõudmised, haha.

14.august, 71.päev, Bordeaux.

Üks asi, mida ma väga igatsen, on pärast pidu väljamagada. See “panen-kaheni-pidu-ärkan-seitsmest-lähen-tööle” sakib. Kuigi pean ütlema, et väga väsinud ei olnudki.

Eile, kui Jenny läks peolt ära, käskis ta mul magama minna, sest tavaliselt iga kord, kui ta mu üksi jätab, keeran ma mingi jama kokku. Hommikul, kui ta mind nägi, küsis kohe, mis kell ma magama läksin. Haha

Hommikune töö sujus kenasti, midagi erilist ei juhtunudki. Laev on jälle overnight Bordeaux’s, seega õhtul saab linna peale kakerdama minna ja lõunal tuleb eelmist ja järgmist ööd tasa magada.