Vaba päev + töömaraton

Kolmapäev on vaba päev! Ma armastan seda teadmist, ma armastan kolmapäevi, ma armastan oma elu. Oeh. Kuna minu eelmine sissekanne tõi kaasa meeletult palju kommentaare igal pool, mõned õigustatud, mõned tühja lahmitud, kirjutan edaspidi blogi natukene teistmoodi. Üritan siiski tööst kirjutada, muidu tekib olukord nagu ühel teisel au-pairil, kelle tutvusringkond arvab, et ta muud ei teegi, kui lööb lulli, haha. Tervitused Sulle 🙂

Olgu, kolmapäev ja vaba päev. Pidin hommikul ikkagi vara ärkama, sest koristajad tulid ja ma pidin nad oma tuppa laskma. Kuna meil konditsioneeri mittetöötamise tõttu öösiti aknad lahti olid, ärkasin hommikul hammaste plaginal. Väljas oli 8 kraadi. Päris reaalselt. Uskumatu. Läksin alla, kõik aknad olid lahti. Mul olid jalas pikad püksid ning seljas pusa, ma pugesin paksu teki sisse ja külmkapist võetud piim krõbinatel tundus liialt külm, et seda endale sisse süüa.

Alla pidin jääma õnneks lühikeseks ajaks, mu tuba tehti ruttu korda ning ma pugesin teki alla tagasi. Esialgu mõtlesin, et jään uuesti magama, aga no muidugi ma ei jäänud ja nii ma olin selles vegeteerivas seisundis, et olen väsinud ja midagi teha ei jõua, aga magama minna ka ei taha. Lõpuks ma siis vedelesingi pool päeva maha ning siis mõtlesin, et lähen käin jooksmas. Ilm oli päeva peale veidi soojemaks läinud, kuigi ma alguses plaanisin juba poodi pikka jooksupluusi ostma minna. Niisiis sain pikkade pükste ja lühikese pluusiga hakkama.

Ilm oli jooksmiseks nii sobilik kui veel oskaks tahta. Piisavalt jahe, et endal palav ei hakkaks, piisavalt soe, et kõrist külm läbi ei tõmbaks ning piisavalt pilvine, et päikese eest varju minna ei tahaks. Ühesõnaga, oli superhea tund tehes enda lemmikut asja ning kuigi väsimus oli peal, oli siiski hea tunne. Pärast jooksmist pesust läbi ja poodi. Kuna ma nüüd avastasin enda jaoks värske asja – salati – siis mul peavad kogu aeg komponendid olemas olema ja kuna täna oli pikk päev, käisin neid eile ostmas.

Sõitsin veidi ringiratast, otsisin üllatus-üllatus postkontorit (nüüd annan alla ja küsin Amee käest, kus postkontor on) ning siis käisin Meijeris, kus ma sain omale salatikastme, seekord mingi light variandi, väidetavalt vähem kaloreid ja muu jama, teatavasti ju Caesari salati kõige rammusam osa on kaste. Seega proovin siis selle ära. Saiakrutoonid ostsin ka, värsket kurki (kuigi kasu polnud, sest hapukoort no nietu), puuvilju, seekord maasikaid ja kiivisid ning oligi selle poega kõik.

Edasi sõitsin uude keskusesse – Krogerisse – kus interneti järgi oleks pidanud olema alkoholi müügil. Otsisin nimelt ühele tuttavale kindlat asja, aga tee mis tahad, ei leia siit pagana ameerikast alkoholi. Ehk siis, kui kohalikud teavad kindlaid alkoholipoodide nimesid, kus kanget alkoholi antakse, siis kisage! Poe aga tsekkisin ka üle, uus ikkagi, ostsin mõned asjad ka, nüüd veel vaja postkontor üles leida ja teele panna.

Kui poest välja tulin, oli muidugi täiesti pime. Siin läheb 5 minutiga kottpimedaks. Ebanormaalne. Sõitsin koju, lapsed magasid. Kell oli vaevalt üle kaheksa. Läksin oma tuppa, vaatasin ära X-factori uue osa. Mõni oli tõega hea laulja ja siis tahtsin küll kohe Vikipeediasse uurima minna, kas ta tema võidab saate. Eksole, jama lugu, kui hooaeg alles käib, haha. Eestlasele omaselt pole harjunud, et selliseid saateid otse vaadata saab.

Neljapäev ehk maratonipäev. 13,5 tundi tööd. Ärgates 7 kraadi sooja. Kui tänast päeva kuidagi iseloomustada, siis sõnaga ebanormaalne. Absoluutselt mitte miski meie päevas ei olnud täna normaalne. Ma ei tea, mis kell lapsed ärkasid, mina alustasin tööd kaheksast ning üllatavalt vähe oli meil multifilmide vaatamist, joonistasime, mängisime, möllasime kogu aeg. Isegi snäkiaeg läks meelest ära. Mingi hetk Evie kurtis, et tal kõht valutab. Oletasin, et ju ta tühjast kõhust on. Sõime siis natuke rammusamat toitu nii-öelda (sest lõunasöögini oli aega) ja järsku ütles Evie, et ta läheb nüüd magama. Kell 11! Ma olin kahtleval seisukohal, aga panin ta siis magama ja igaks juhuks Grami ka, et äkki siis on uni täna varem. Uskumatu ja magasidki.

Uneaeg on tavaliselt neil kell 13. Täna sel ajal Evie ärkas, Gram põõnas kella 3ni välja. Uskumatu. NELI TUNDI!?!?! Aga ta oli terve hommik viripill ka, nina täitsa nohune, ju oli haigusevimm sees. Lõpuks läksime teda üles ajama, tuli täitsa rõõmsas tujus poiss – juhei! Tegin siis lõuna- ja õhtusöögi koos, sest kõik kellaajad olid ju meil lootusetult paigast ära. Esialgu plaanisime ka McDonald’sisse mängima minna, aga sellise päeva peale ma loobusin.

Pärast söömist siis veel igasugused mängud ja möllud, õues mängisime veel jalgpalli, kusjuures Evie on selles uskumatult osav. Ilma mingi naljata, triblab nagu vana proff ning võttis minult palli ka päris mitmel korral ära, rääkimata sellest, kui kõvasti ja täpselt ta lööb. Ma ikka terve õhtu mõtlesin, et ei tea, kas peaks äkki vanematele rääkima, et plika on vähe vales trennis (hetkel käib ta tantsimas). Aga ma testin teda mingi päev veel, siis räägin, haha.

Jalgpallimäng venis meil pikale ning see väsitas korralikult ära nii Evie, Grami kui ka minu. Toas siis väike jook piim-vesi ning väike küpsis kah ja siis vanni. Evie ise teatas, et ta on nüüd must ja murune ja vann kuluks ära. Igati asjalik oli täna neiu. Kui minu kord on neid vannitada, nurub alati Evie minu vannituba. Muidu nad käivad suures vannitoas, mis on Adami ja Amee toas, minu vannituba on eraldi teisel pool korrust, seal on ka vann, aga see on väiksem ja minu meelest on suures vannitoas ikka parem, aga no keelatud vili on ikka magusam.

Vannist välja ei tahtnud kumbki tulla, nii lõbus ju, tegime väikse veesõja ka, terve vannituba oli märg, mina ka. Lõpuks siis pesu ka šampooniga ja Grami “olen-kassipoeg-ära-tee-mind-märjaks” iseloom korraks avaldus ka, aga ma juba osav, tegin nii kiirelt, et ta ei jõudnud eriti nutta. Lapsed välja, veel nalja, uskumatu kui lihtsatest asjadest neil nägu nalja täis on (näiteks kraanikausi ääre peal istumine, nii, et jalad saab kraanikaussi panna). Pidžaamad selga ja enne und multifilm – kell oli veidi üle seitsme. Tavaliselt enne seitset pole vanni juttugi.

Kell kaheksa proovisin esimest korda lauset, et äkki läheks magama? Ma ikka üritan demokraatiat majas hoida, kui ei taha minna, ei pea. Lapsed hüppasid püsti, võtsid käest kinni ja minek. Oota, mis asja? Nad on mul ausalt ka inglid, imearmsad lapsed, aga no sellist nalja pole enne näinud. Evie veel palus luba ema voodisse minna, Gram läks oma tuppa ning 20.25 tehtud ringkäik näitas, et mõlemad magasid õndsat und.

Täna järjekordne X-factori osa, mis oli ka päris põnev ning pärast seda veidi Glee’d, sest olin poole kümneni kenasti all, ootasin Amee ära, rääkisin talle meie kõike muud kui normaalsest päevast ning ta arvas, et ma mõjun lastele hästi, väsitan nad ära ning üldse, tema meelest oli meie päev üpris naljakas. Hehe. Pärast vestlust oma tuppa, veidi rääkisin veel Sikuga ning sain Otilt ka ühe kõne, aga seda ta ilmselt hommikul üldse ei mäleta. Haha!

Seega, kõik ikka lill, jee-jee!

PS! Täna helistas mulle üks tüdruk, küsis, kas sobib, kui ta mu homme peale võtab? Eee.. jaa, ikka sobib. Mis asja? Kuhu me lähme? Korralik juhe..

jah, õigesti arvasid need, kes ütlesid, et Gerli pidi selle ära koristama. Kusjuures, Evie isegi vabandas selle segaduse pärast, armas temast.

Evie pärast magamist ja Brutus magamise ajal

Unemati on külas

Sest väljas sadas vihma ja meil oli toas niii lõbus!

CHEEEESEE!!!

“Kuuled? Naeratad vä? Ei naerata vä?”

DOUBLE CHEESE!

Vaeseke jäi üksi õue

Faktid 123!

1) Ameeriklaste autokooli eksamil rea vahetamiseks ei kästa vaadata peeglisse, vaid üle õla.

2) Ristmikul vasakule pöörates pead lõpetama pöörde sisemises reas (meil ühes reas pööramisel pole vahet, millisesse ritta pöörad, aga vaat siin tänu sellele punasega-võib-paremale-pöörata reeglile siis teistsugune reegel).

3) Maksud, mis riietele otsa lähevad, ei ole igas osariigis samad, New Yorgis nt on mingi 14%, aga Ohios 6,5%.