Uutele au-pairidele ja rematchist

Niisiis, kõik need neiud ja noormehed, kes on otsustanud minna au-pairiks USAsse. Just nimelt USAsse, sest Euroopas on seda võimalik teha programmita ja sellisel juhul minu arvamused ja kogemused ei aita.

Programmi valimisel suurt vahet ei ole. Mina käisin Au-Pair in Americaga, mille Eesti osakonnaga ma väga rahul olin. Ameerika osaga mitte nii väga. Maksma peab programmitasu + kindlustuse + viisa. Need summad on muutuvad, eriti just viisa. Seda nad armastavad 4x aastas muuta. Mina maksin 395€ programmile ja 136€ saatkonnale. Rohkem kulusid ei olnud. Ja see kindlustus, ilma lisakindlustuseta, kattis väga väga palju, seega ma ei näe vajadust maksta lisakindlustuse eest.

Au-pairiks olemine on ääretult tore, aga 90% toredusest sõltub Sinu iseloomust. Kui oled julge, oskad keelt (selle all pean silmas elementaarset oskust, mitte grammatika ässamist) ning sõbraliku loomuga, leiad sõpru tervest maailmast. Ja mõni neist jääb ka igaveseks. Minu sõbrad, naljakal kombel, jäävad minust kõik läände. Viimseni kui üks. Aga mõned said sõpradeks ka tüdrukutega Taist ja Austraaliast, Hiinast ja Jaapanist. Eks neid ole. Kultuure õpid samuti, keeli, kombeid ja saad teadmisi riikidest, millest varem ei teadnud midagi. Ja nalja saad ka, mitte vähe.

Töö ei ole raske, kui ise endale pähe istuda ei lase. Reeglite järgi võib töötada 45 tundi nädalas ning seda ka 98% peredest jälgib. Kui Sul on rohkem tunde, nõua ka rohkem raha (või saavuta mingid muud kokkulepped). Hoolimata sellest, et seadusega on rangelt keelatud rohkem tööd teha, teevad lisatasu eest paljud. Teevad ka tasuta, aga mina arvan, et siis oled ise loll (muidugi, kui rahul oled, on teine asi, enamasti ei olda rahul) ning ei oska enda eest seista. Sinu peamine ülesanne on hoida lapsed rõõmsana, maja korras ning vältida pahandusi. Kuigi, pean tunnistama, et laste armastamine tuleb suures osas kasuks.

Sa õpid keelt. Meeletult. Mina läksin Ameerikasse põhimõtteliselt 0 inglise keelega. No okei, 2 punkti kümmest tuli ära. Ma kartsin seda keelt nii väga, et ma ei võtnud isegi keskkooli lõpus eksamit ning minu hinne inglise keeles oli vaevalt vaevalt kolm. Seda ka rohkem see-tõttu, et see õpetaja lihtsalt ei viitsinud minuga iga aasta juunis jälle kakelda. Nüüd ei ole mul mitte mingit probleemi ei enda väljendamise, olukorra kirjeldamise või niisama vestluse hoidmisega. See oli ka minul üks põhjuseid, miks ma Ameerikasse mineku valisin.

Muidugi saad Sa osaks Ameerikast. Osaks kultuurist ja inimestest. Näed tipptasemel teenindust, naudid kõige kättesaadavust ning saad aru, kui kallid on asjad Eestis. Õpid nautima seda, kuidas iga inimene on sõbralik, kuidas kõik pealtnäha hoolivad ning Sa neile korda lähed. Halvemal juhul õpid ka seda, kuidas nad tegelikult hoolivad vaid iseendast ja on kahepalgelisemad ning õelamad kui Kuri Võõrasema Lumivalgekese muinasjutus.

Viimasega seotult siis see enimküsitud küsimus minult – mis siis ikkagi on rematch. Rematche esineb erinevatel juhtudel. Üks neist on rematch enne kui tüdruk USAs. Pere valib tüdruku ja tüdruk pere, kuid siis otsustab pere ringi või tüdruk mitte minna ning ongi rematch ehk pere ja tüdruk ei asu koos elama. On nii-öelda kiir-rematch, mille korral tüdruk jõuab USAsse, aga perele ikkagi ei meeldi tüdruk või tüdrukule ei meeldi pere elukorraldus ning minnakse kiirelt rematchi. Üldiselt öeldakse, et enne kuu aega koosolemist seda teha ei lasta, aga olgem ausad, kogemused räägivad enda eest – lastakse küll. Ja siis on viimane variant ehk mingi olukorra muutumise tõttu rematch. Selleks loetakse rematchi pärast kuute kuud. Tavaliselt on põhjuseks tüdruku koduigatsus, pere kolimine või töökoha kaotus, ootamatult ilmnenud iseloomu muutused, näiteks pere tundub tüdruku jaoks liialt kontrolliv või tüdruk pere jaoks liialt vabameelne ja pidutsemisaldis. See viimane on saanud saatuslikuks väga paljudele tüdrukutele.

Rematch aga ei ole maailmalõpp. See kestab kaks nädalat, alates hetkest, mil pere või tüdruk annab tugiisikule teada, et ei klapita omavahel. Selle aja jooksul teoreetiliselt peaks pere ja tüdruk ikkagi koos elama ja töö jätkuma normaalsetel tingimustel, aga kui lahku minnakse mõne tüli tagajärjel, kolib tüdruk tugiisiku juurde. Kui see pole võimalik, elatakse sõbrannade juures. Targem on perega lahku minna sõbralikult, sest just nemad on need, kes uue pere valimisel tüdruku eest 90% töö ära teevad ja kui Sa neile ikka ei meeldinud, siis usu mind, nad ka teevad kõik, et Sa uut peret ei leiaks. Pea meeles, et Sina oled see, keda karistatakse, pered ei ole kunagi süüdi ja nemad ei saa ka kunagi karistust. Ükskõik, kuidas nad ka ei käituks. Raha paneb rattad käima.

Ja siis lõpetuseks – kui see mõte on peas, mine! Kui kõhkled – mine ikka! Aga kui Sa kasvõi poole rakuga kardad, et Sa ei pea pingele vastu, siis targem oleks valida mõni kodule lähem riik näiteks Euroopas, sest sinna minnakse programmivabalt ja koju tulemine on tunduvalt lihtsam. Ameerikast Sa niisama jalga ei lase. Võinoh, võid lasta, aga siis on tuules nii raha, mille maksid kui ka võimalus hiljem tagasi minna. Üks, mis ma õppisin, on see, et Ameerikaga ei tasu jamada. Ei Ameerikaga ega ameeriklastega.