Üks nädal täis positiivsust
Niisiis, pärast viimast sissekannet, mis paistis olevat üleni negatiivne ja tunneli lõpus valgust üldse ei näinud, läks elu muidugi palju lõbusamaks. Eks ma ise olin ka üpris positiivne ja mõtlesin, et kui juba nii palju asju untsu läheb, siis ega ju tegelikult enam hullemaks minna ikka ei saa. Mis ei tapa, teeb tugevaks ja meie teele saadetakse ainult nii palju kui me jõuame kanda.
Eelmisel neljapäeval toimus Walking Tree Brewery’s Ladies Night. Lühidalt öeldes on tegemist õlletehasega, kes John’s Islandit õllega varustab ning üritusega, mida meie manager korraldab. Tundus minu jaoks üpris loogiline, et sinna ka minna tuleb, mis sest, et tollel päeval töölt sisuliselt otse läksime ja mina ainsana järgmisel hommikul 9.30 juba tööl tagasi olin. Ma terve suvi rääkisin kõigile, et ma sellepärast ei pidutse ega joo, et Ameerikas me muud ei teegi ja keha vajab vahepeal puhkust. Täpselt selles “ameerika” rütmis siin praegu asjad käivadki. Ühesõnaga oli siis naisteõhtu, kus oli päris palju johnsislandikaid ja mõnus muusika ja tants, njämmad joogid, kõik nägid väga ilusad välja.
Pidu lõppes umbes kesköö paiku, Philipp tõi mu koju ära, sest mu ülejäänud paisanod (nii kutsutakse siin samast riigist pärit inimesi) jätsid mu kõik maha ja läksid hoopis edasi peole. Tõprad.
Reede hommikul oli mul ulmeraske tööle minna, aga seda lõbusam tööl muidugi oli. Kui paisanod kell neli tööle tulid ja hakkasid ükshaaval mulle rääkima, kuidas nad on nii väsinud, tahtsin ma nad lihtsalt maha lüüa. Muidugi see suur väsimus ei tähendanud absoluutselt seda, et ma töölt kojuminnes oleks voodisse kerra tõmmanud, vaid otseloomulikult läks peale uus meik ja selga uus kleit, sest reede ju – ajeee!
Sel korral viis meie tee Filthysesse, mis on teine koht peale Riverside’i siin Vero Beachil, kus üldse mingi pidu toimub. Ma tahtsin sellele kohale uue võimaluse anda, kuivõrd ma käisin eelmine aasta seal ainult ühe korra, sest see oli nii õudne. Ütleme nii, et mitte midagi ei ole muutunud. Ainus eelis, mis tal Riverside’i ees on, on odav alkohol. Viin-gaseeritud vesi-jõhvikamahl maksab 4 dollarit. Ma ei tea, palju teises kohas maksab, aga vist mingi 7-8. Muus osas oli see koht täiesti õudne, pärast üks mu sõber kirjeldas, et seal oli viis naist, kes tantsisid koos ja viissada meest nende ümber, kes üritasid neid siis endale saada. Mul endal katus sõitis korralikult, seega oli väga tore õhtu, tantsisime hullult, jõime hullult, koduteel käisime ka McDonaldsis (millest mina ei tea midagi) ning jõudsime millalgi siis koju tagasi.
Hommikul mul kaua magada ei lastud, Lola Maria juba helistas ja jutustas maad ja ilmad kokku, kuidas tema andis kutsudele süüa ja kuidas tema käis õues ja kuidas tal on uus hommikumantel jne. Tema enda keeles muidugi.
Lola ja hommikumantliga seoses juhtus mul aasta feil ka. Emps saatis Lolast pildi, kus tal hommikumantel seljas (allpool näha) ja ütles “vanaema tõi lapsele hommikumantli.” Ma ütlesin, et aaa, ma mõtlesin, et see on see, mis Sina tõid. Emps vastas “ee.. ma olengi ju vanaema.” HAHAHAHA. Ma ei ole ikka veel harjunud tema vanaemaks kutsumisega.
Tööl läheb ka lõpuks hästi, pärast viimast suuremat draamat ja ülekohut on manager võtnud minuga seoses hoopis teise hoiaku, kiidab mind kogu aeg, toob mind igasuguste olukordadega seoses näiteks ning annab mulle kõige raskemad lauad. Nii-öelda. Põhimõtteliselt üks õhtu ma küsisin ühelt managerilt, miks nad mind nii väga vihkavad, et nad mu kogu aeg terrassile viie lauaga panevad ja ta vastas “Kelle ma sinna panema peaks siis? *** vä? **** vä?” Ehk vihjas, et mulle antakse need lauad, sest ma saan nendega hakkama. Ja pärast paari nädala tagust jama on sellist asja ainult hea kuulda. Küll kõik läheb jälle paremaks.
Esmaspäevast alates on uued omapäi, igal ühel omad lauad, meie enam aitama ei pea ja ega ausalt öeldes ei aita kah, haha. Ma omasid muidugi suunan ja juhendan ja igal võimalusel abistan, aga ülejäänud.. neeh.. Palk on võrdne, olgu töö ka võrdne. Täna ma muidugi olin täiesti hullumas, kui neljas uus tuli minu juurde jutuga, et ta ei tea, mis ta sidework (eeltöö, mida enne restorani avamist tehakse) tähendab ja kas ma saaks aidata. Ma kerisin korraks ikka jumala kettasse. Pärast rahunesin maha, aga ajuvaba on see ikkagi, pärast kolme nädalat ei osata endiselt nii olulisi asju teha. Kuidagi nii õpitud abitus, lihtsalt loe ja tee, mis seal kirjas on.
Alumised pildid on Kirsikale, et lõpuks ometi ma õppisin selle kohvi tegemise ära (tema õpetas mind eelmise hooaja lõpus), sain Arturile iga päev ühe teha ja lõpuks tuli see vaht mul ka nii välja nagu pidi. Lille ma muidugi ei oska teha, aga tahtsin ikka äge olla. Hahaa.
Ühel päeval jäime uue bartenderiga kahekesi rannabaari, teised läksid kõik pausile ja siis ma seletasin talle, et ta võib mulle jäätisekokteili teha. Ta alguses ajas täiega vastu, et ei või ja ma ikka seebitasin, et ausõna võid, teised ka teevad. Ta hakkas küsimusi küsima, et millega ja kuidas ja mis maitsega ja kui ma kõikidele vastata oskasin, nentis, et ju siis teised teevadki. Tegelikult see hooaeg oli see mul esimene, mul läks vahepeal meelest ära seda manguda.
Esmaspäeval oli ka mul vaba päev, mille ma veetsin basseini ääres, söögiasju ostes, jõusaalis ja Netflixist sarja vaatamisega. Lõpuks ometi üks rahulik ja mõnus päev, kus kuskile ei pidanud kiirustama ega midagi ei pidanud tegema.
 |
| Ma ei vingu enam mitte kunagi lõhehinna pärast Eestis |
 |
| Inimesed, kes mind tunnevad, saavad kohe aru, kui erakordne see taldrik minu puhul on |
 |
| Üks päev tellisime Airiga koos sushit, nomnomnom. Päris SushiPlaza vääriline polnud, aga käis ka |
Ja lõpetuseks siis pilt meie elukohast ja meie maja pärlid:
– “Ühesõnaga Nobilo on kõige parem sauvignon blanc, mu lemmik.”
“Oodake, las ma pakun. See on mingi vein?”
– “Roheline 200.”
Eesti kõrgeim punkt.
– “Kes on Vahur Kersna.”
(ma isegi ei tea, mis kuradi nali see oli, aga see roheline 200 ja filmid 200 jne naljad käisid meil jumala pikalt siin)
– Kuule, sa nüüd oled siin mitu nädalat naistega elanud…
“Jah, miks te ei või strippi teha?”
“Artur on jälle paljas.”
– Mu trussikud on pikemad kui Keiri lühikesed püksid.
– “Tegite söögipalve ära juba v? Ilma minuta v? “
“Ja, me palvetasime, et Sa ei tuleks siia lauda.”