Tervisest
Minul on iga aasta see probleem, et nagu läheb pimedaks ja külmaks, jään ma haigeks. Kusjuures muidu ma eriti haige ei ole ja eks need talvisedki “haigused” on pigem ühepäevased palavikud või nohu-köha. Ma nimetan neid alati keha märguandeks, et elu on liiga aktiivne selleks pimedaks ajaks. Me keegi ei saa suvel ja talvel sama produktiivsed olla.
Oktoober-november-detsember on minu jaoks huvitavad kuud. Oktoober juba varem mainitud uue trennihulluse hoo tõttu, kusjuures kui ma haige pole olnud, olen ka nädalas 4-6x trennis olnud ja ma ei saaks kurta. See nädal on MyFitnessis Challenge’te nädal ja me Alvariga läksime teisipäeva hommikul vapralt kell 7.15 Rein Kahroga poolteist tundi pumpi tegema. Kui keegi ei tea, siis mainin ära, et Rein Kahro trennid on alati kõige kalorirohkemad ja teha temaga poolteist tundi, on surm. Sõna-sõnalt. Aga rahulolu oli rohkem kui tappev. Mis sest, et terve ülejäänud päeva keha nuttis ja tahtis koju magama.
Uute trennidega väga ei ole jõudnud tegeleda, kuidagi kisub kogu aeg ikka pumpi. SuperFunctionalis käisime viimane kord neljakesi ja nüüd on see meie kõigi nö uus lemmik. Kahju, et seda nii vähe kavas on. Sel korral tegime küljelihaseid, mida eelmine kord ei teinud ja no vähemalt naistel olid järgmisel päeval küljed ikka nii hellad, et oleks tahtnud nutta. Mina eriti.
November on põnev selle poolest, et alustasin toitumiskava järgmisega. Ma olen eluaeg raiunud, et mina ja söömine lihtsalt ei sobi ja seal ei olegi midagi teha ning ma teen seda ka tänasel päeval, sest olles kaks nädalat kenasti üritanud kava järgi toituda, siis punkt 1, ei ole ma võimeline sööma nii korrapäraselt ja punkt 2, mul on teatud toitude järgi kohe isud. Kava on Erik Orgu oma ja minu rõõmuks võtab sellest osa terve perekond. Tegelikult algatus ei tulnudki minult, vaid hoopis empsilt, aga seda lihtsam on järgida, kui teised kõrval sama teevad. Mu vend muidugi ainult naerab meie üle ja ükspäev ta näitas mulle, mida Erik Orgu kava tähendab ja see pilt oli nii andekas, et panen selle siia ka.
Söökidest ja tulemustest rääkides, siis söögid on üldjuhul väga head. Portsud on ülemõistuse suured, ma alati kas jagan kaheks või söön nii, et pärast kõht väljaveninud on. Hästi palju on värsket, kurgid, tomatid, porgandid, aga see mulle meeldib. Ma ise suhteliselt tihti topin veel avokaadot ka juurde, sest mulle lihtsalt nii maitseb see. Lisaks on kana, kala, loomaliha, on riisi, kartulit, kodujuustu, no tõesti seinast seina. Ma ise järgin seda läbi api telefonis, kus ma saan märkida, kuidas toit maitses, kuidas on päevaenergia tase, kui palju vett joon ja kuidas mu keha muutub. Ja keha muutub! Isegi minul, kes ma 100% kava ei jälgi, aga kes ma kohe eemaldasin oma menüüst coca-cola, friikartulid, burgerid ja põhiliselt ka magusa (kui isu on, söön, aga nii-öelda näksimiseks kummikomme enam ei söö), võin öelda pärast kahte nädalat, et kaal on langenud 2.5kg ja kõhu pealt on kadunud lausa 6cm. Mu isa ütleb selle peale, et kust on minna, sealt läheb ka, aga selle vastu ma ei vaidlegi, pigem on ikka tore näha, et numbrid aina kukuvad.
Mis aga minu detsembri uskumatult ägedaks teeb, on see, et kahe nädala pärast lähen ma silmaopile ja ei mingeid prille enam!!!! Ma olen super super põnevil ja ma ei kujuta üldse ette elu ilma prillideta-läätsedeta, mul on need olnud esimesest klassist saadik, seega sisuliselt terve elu. Kogu sellest kogemusest ja seiklusest ma kirjutan veel eraldi ka, aga ma lihtsalt tahaks tervele maailmale öelda, et ma olen niiiiiii õnnelik!!!
Oo, ega sa juhuslikult Riiga opile ei lähe? 😀 Endal minek kahe nädala pärast ja just sinna.