Tagasi maal – shopping ja NBA

 Sadamast võtsime takso, kes tõi meid kenasti hotelli, ainult, et me jõudsime kohale kell 11 ja check in oli kell 16. Kahjuks pidime ka kuulma, et vabu tube pole, seega jätsime kohvrid sinna ja asusime kiirelt mõtlema, mida teha. Googeldasime kaubanduskeskuseid ja poode ja värke ja ükskõik, kuhu minna tahtsime, oli see jalutamiseks liiga kaugel ja ühistranspordiga sõitmiseks liiga keeruline. Järsku vaatasin, et Google pakub Uberit. Uber on see app, mis vaikselt Eestis ka hakkab populaarsust koguma, kus eraisikud rallivad oma autodega ja võtavad inimesi peale nagu takso, ainult, et app arvutab, palju summa on ja võtab selle kaardi pealt automaatselt maha, ise ei pea rahaga midagi arveldama. Otsustasin siis selle uberi tellida. Üks autojuht tühistas kutse ära. Hmm.. ega ma polnud seda kunagi varem kasutanud ka, mul polnud aimugi, mis see tähendab. Tellisin uue auto, see tuligi kohale. Wuuhuu. Küsisin siis talt paari küsimust, selle appi kohta ja ta lahkelt seletas ja nii saingi süsteemi kiirelt selgeks. 

Autojuht viis meid minu valitud Targetisse, mille kõrval oli Ross. Allar ilmselt juba muigas, teistele, kes ei mäleta, see oli see pood, kuhu Allar mu eelmine aasta viis ja kus ma proovisin 15 asja ja kõik sobisid ja siis ma panin nad tagasi, et ma ei taha nii palju raha kulutada ja läksin järjekorras ikka nende juurde tagasi ja ostsin ja lõpuks nutsin Allarile, et nii palju raha kulus. Noh, ühesõnaga, me käisime siis Targetis, ostsime hunnikus mingit kraami ja läksime siis Rossi, kus meil vist läks mitu tundi. Ma unustasin isegi kella vaadata. Käru oli PAKSULT asju täis ja iga kord, kui ema mind nägi, ütles ta mulle, et lähme sellest õudsast poest ära. Haha! 

Rossist edasi käisime Subways söömas ning siis jalutasime veel ringi, leidsime veel hunnikus poode ja lõpuks leidsime Guessi outleti ka. Ja noh, paar tundi olime siis seal. See on nii tore pood ja see sakib, et see pood Eestis nii kallis on. Võinoo, tegelikult isegi hea, sest siis pole hirmu, et keegi samasuguste riietega vastu tuleb. Skoorisin omale papud sealt, sest mu tennised on pärast hobustega sõitu üsna kurnatud ning need olid überlahedad, üleni kuldsed ja sätendavad, emps küll hoidis õudusega peast kinni, et mida ma ostan, aga nagu jalga panin, sain hotelli liftis kohe komplimendi, seega õnnelik ost ikkagi. Seal olid hinnad kõik mingi sada korda allahinnatud ja ma ei saanud midagi aru, seega läksin kassast küsima ja seal oli üks eriti armas noormees müüja ja ta küsis, et kui palju peavad maksma, et ma ostaks ja ma ütlesin, et no 25, ta tegi 22+taxid. Ja tegi mulle klubikaardi ka, küsis dokumenti ja uuris siis, et kus Eesti on ja ma ütlesin, et no esimene lumi tuli just maha ja ta pakkus, et ta võib minuga abielluda, et ma saaks siia jääda. Haha, kui armas!

Käisime veel ka mingis kodutarvete poes, kus olid megalahedad asjad ja ma kogu aeg nuuksusin, et ma pean siia tagasi tulema juba ainuüksi sellepärast, et ma tahan, et mu kodu oleks sama äge. 

Pärast tunde shoppingut (me lõpetasime pool viis), tellisime omale jälle Uberi järgi ning tulime hotelli tagasi. Hotellis üritasin endale Ameerika telefonikaarti saada, aga mis on võimatu, on võimatu. Panime siis hoopis riidesse, otsisime omale uue Uberi ja hakkasime kossule sättima. See Uber aga oli kuskil kadunud ja me ootasime 20 minutit ja lõpuks ta tühistas ära. Ma siis ruttu tellisin uue ja tuli teade, et üks juht just lõpetab minu asukohas sõitu ja see autojuht tuligi meie hotelli kedagi ära tooma. No vapsee õnn. Läksime autosse, ta viis meid areenale ning me läksime mängu kaema. 

Mängisid siis Miami Heat ja Philadelphia 76ers. Egert ütles, et viimane on NBA kõige sitem tiim, aga Miami on ka sitt, seega mäng oli siuke tasavägine. Alguses oli rahvast ka vähe, aga lõpuks oli ikka saal suhteliselt täis. Ja mäng oli ka alguses väga väga veider, aga lõpuks kobistas Heat ikkagi ära ja võitis 96-91. Mäng kestis kolm tundi, millest viimane veerandaeg tund aega. Tantsutüdrukud olid lahedad, NBA parimad ja panid ikka päris hästi, meie omadel oleks millest õppida. Niisama showd sai ka, maskott tegi nalja, Hip Hop Kidz esines mitu korda ja see oli ikka väga hull, mingid 4-5-aastased tantsisid nagu profid. 

Pärast mängu otsustasime pisut eemale kõndida ja siis uuesti Uberit otsida, sest see liiklus oli lihtsalt müstika ja oli selge, et sealt me ei leia kedagi. Läksime ühte hotelli, palusin wifi parooli ja tellisime auto. Autojuht helistas paari minuti pärast ja üritas mulle selgeks teha, kus ta on. Mitte, et ma oleks aru saanud, sest ma ei tea Miamist ju mitte midagi. Aga lõpuks me teineteist siiski leidsime ja ta oli tutika Audi A4ga, no midaa.. Kuubalt pärit ja ülinaljakas, tegi meile tsirkust terve sõidu. Lõpuks me juba jõudsime selleni ka, et me peaks välja minema ja hotelli ees saatis ta meid ära õhumusiga. 

Hotellis lebosime ja ma üritasin oma eelmist, viie kilomeetrilist blogi teha ning emps luges ja kella kahe ajal vajusime õndsasse unne, et alustada hommikut taas kord shoppingu plaanidega.