Suve alguses külastasin Pärnut, korraga sai ära käidud esimest korda elus klubis “Sunset” ning pubis nimega “Sweet Rosie.” Kuna mu sugulane elab Pärnus, sai tema poolt tehtud ettepanek enne klubi keha kinnitada just selles restoranis. Tegelikult oli see lihtsalt suhteliselt ainus, mis sellisel kellaajal veel lahti oli.
Tallinna inimesena tundsin veidi äratundmise rõõmu, sest pubi on täitsa Pärnu versioon Tallinna pubist Dubliner. Tegelikult nad isegi kuuluvad samasse ketti, koos kõikide ülejäänude Vana Villemi keti restoranidega.
Kuna meil oli tegemist peoõhtuga, otsustasin tellida kokteili ning siinkohal suur suur aitäh teenindajale, kes oli ääretult sõbralik ja uuris, milline jook mulle meeldiks. Veidi aega mõtlemist ja valik langes mohhitole. Viimasel ajal on just see kokteil see, mille järgi ma otsustan, kas kokteilid on head. Siinne kokteil oli väga hea, hinda ma kahjuks ei oska öelda, sest menüüs seda ei olnud.
Eelroaks tellisime sõbrameeste suupistevaliku, mis alloleval pildil ka näha on. Sisaldas see pelmeene, küüslauguleibasid, kanatiibu, kartulilaaste, hapukurki ja kastet. Hinnaks 6,80 €. See oli selline asi, milles me veidi pettunud olime, kuna selle raha eest ootasime rohkemat. Kuna mina endale prae tellisin, näksisin vähem, aga kolme peale oli seda kraami ilmselgelt vähe + olid seal mõned asjad, mida võib-olla eraldi polekski tellinud, seega hiljem mõtlesime, et targem oleks olnud lihtsalt a la küüslauguleivad kastmega võtta. Maitse üle muidugi kurta ei saa.
Mina olin ainuke, kes praadi ka sõi ning valisin endale seekord tagliatelled kana ja sinihallitusjuustuga. Hinnaks oli sellel taldrikutäiel 4,80 €. Saan ainult kiita. Juustu oli piisavalt, mõnus sinihallitusjuustu maitse ka, kana oli piisavalt ning ports oli piisavalt suur, et ma sain kõhu ikka väga täis.
Minul jäi restoranist ainult positiivne mulje. Kuigi, tuleb öelda, et see oli ilmselt positiivne reede õhtusele kohaselt, seal oli lärmakas, palju inimesi, kõik olid rõõmsad, pidutseti, lauldi. Tavaolukorras siuke möll poleks mulle meeldinud. Samas, kui mõtlema hakkan, on Dubliner Tallinnas samasugune, muidu hea vaikne, aga nädalavahetustel mõnus kärapesa.
Teenindaja oli meil üks armas punapea, kahjuks nime ma ei tea, aga ta oli tõesti omal alal hea. Ta oskas soovitada ja menüüs orienteeruda, oskas kliendi tuju heaks teha ning kompromisse leida ning mis oluliseim – tegi seda kõike naerulsui.
Soovitan restorani, hinna ja kvaliteedisuhe on paigas, teenindajad on rõõmsad ning asub mõnusalt Pärnu keskmes.