Ma arvan, et eilne oli mu elu kõige ägedam laupäev. Lihtsalt sellepärast, et ma tegin pea kõike, mida ma armastan, inimestega, keda ma armastan ja tuju oli uskumatult hea terve see 24 tundi. Neli esimest tundi ehk keskööst kella neljani hommikul tantsisime, jõime, rääkisime, sõime ja nautisime seltskonda minu juures. Kella nelja ajal vajusime me…
Ma ei mäletagi enam, millal täpselt see algas, aga mingi hetk hakkas mu ema rääkima, et tahaks ikka ühte last veel majja ja et kõik juba nii suured ja mu isa ütles talle, et võta endale kutsikas. Kuidas see valik chow-chow sai olema, ma ka ei tea, aga ühel märtsikuu päeval 2006. aastal me Tartus…
Ajendatuna Merje blogist ja Jane blogist, mõtlesin isegi kirjutada, mida minu sõbrad-tuttavad-sugulased arvavad mu blogist ja kuidas ma seda kontrolli all hoian. Sarnaselt Janele, pole mul olnud ühtegi noormeest, kellele mu blogi poleks meeldinud. Eks see meestelik mõtlemine veidi on, et mida on üldse kirjutada oma elust ja miks peaks mõni võõras seda lugema, aga…
Täna saatis mu isa mulle pilte meie perereisist Brüsselisse. No nii muuseas, üllatusena. Ja ma just olin mõelnud, et ei tea, kus arvutis need on, et huviga kohe vaataks. Näiteks ei mäletanud ma üldse, et ka siis sadas vihma kui me Aatomis käisime ja veel vähem mäletasin ma, et veepark juba siis seal kõrval olemas…
Mu rahakotis on 15 kliendikaarti. Kirjutan, miks neid kasutan ja kui kasulikud need on. 1. Solaris Club kaart, mis on ilmselt rahaliselt mulle kõige kasulikum. Nimelt on sellega parkimine oi-oi kui odav, ükskõik, kas mul arve on ees 6, 8 või 10€, see kaart annab allahindlust ja maksan 4€. Kolme tunni parkimise eest 4 eurot maksta…
Reedel tuli Egert mulle lennujaama järgi koos sushiga, mis tähendas, et kodus sain kohe mugima hakata. Koerad olid mind nähes ääretult rõõmsad ning kassidki ei jooksnud minema. Kuigi mu ema-isa kodus polnud, oli ikkagi kodutunne vägev, kuigi minu äraolekust andis märku vaid remonditud esik. Laupäeva hommikul oli Egert üpris üllatunud, et ma ei lähegi kuskile…