Rhodosel päevitamas

8.juuni, kolmas tööpäev, neljas päev laevas.

Laevas kaklesin veidi internetiga. Blogi üleslaadimine osutus keerulisemaks kui tavaliselt, aga sain nüüd ka nipi edaspidiseks. Üldse see pärastlõuna oli neti rohke, tahtsin sõpradega juttu puhuda. Pole eesti keelt saanud rääkida juba mitu päeva ja iseendaga räägin ka juba inglise keeles. Mitte, et see halb oleks, aga Ameerikas elades meeldisid mulle jutusessioonid Skypes, sest oma keel on ikka oma keel.

Kella viieks läksin inglise keele testi tegema. Jenniferil oli see 2 päeva varem ja ta tegi seda tund aega,seega ma olin valmis tühja kõhuga tööle minema. Õnneks läks mul täpselt 16 minutit ja 30 sekundit ja skoorisin 89%’ga. Jee! Sain söömas ka käia ning alustada õhtuse vahetusega.

Külalised on meil erinevad, mõne tuba on nii korras, et koristada pole midagi ja on ainult minu ülesanded, aga mõni on nii sassis, et tahaks nutta. Kuivõrd maas olevad riided kuuluvad dekoratsiooni alla, olen viimastel päevadel tundnud mitmel korral ennast riidepoemüüjana. Sellel kruiisil on näiteks pere ema ja isa ja väike beebi ja kaks plikat, nii 10-12.aastased. Ja no need plikad suudavad alles toota… ma tahtsin täna emale pilti teha, et ta enam mitte kunagi ei ütleks mulle, et mu tuba on sassis. Pole sassis tuba näinudki. Alguses ma mõtlesin, et kas vanematel pole piinlik laste pärast või nii, aga noh, ema on samasugune, kõik on lohakil.

Aga meil on ka üks megaarmas vanapaar, kellel on 5 last: nukk, kaisukaru, väiksem karu, laulev jänes ja viiendast ma pole veel aru saanud. Ühesõnaga, nendel lastel on hetkel umbes viiekümnes kruiis ja nad tsillivad kajutis kogu aeg. Küll loevad, küll vaatavad telekat, küll ronivad. Sneha rääkis, et varasemalt ühel kruiisil ta oli unustanud ühe puhastuslapi nende tuppa ja hommikul kui ta läks, pesi üks loom lapiga lauda, teine loom tegi voodit, kolmas puhastas wc’d, neljas pesi aknaid. Hhaha! Vot see paar on lihtsalt viimase peal, ülisõbralikud ja koostööaldid, teavad, mis kell on meie töö ja lasevad meil rahus seda teha.

Vahetuse lõpetasime 21.40 ja siis oli küll hull väsimus peal. Käisime Jenniferiga korraks söögituba ülevaatamas, aga seal polnud midagi, jõime ja käisime poes, kus järjekorras ma kohtusin jälle inimestega. See tutvumine on ikka mega vahva osa siin laevas, nimesildil on nimi ja riik, kust pärit, seega kõik uurivad, et kust. Eesti pole just kõige populaarsem värk, seega ma juba päris paljudel “Estonian girl.” Kohe pärast seda läksime kajutitesse ära. Meie Snehaga veel jutustasime, pärast vaatasin telekast The Last Theory filmi ja tudule.

Kolmas tööpäev ja neljas päev laevas oli ka murdepunkt minu tunnetes, sest töö muutus lihtsaks ja selgeks, Sneha kiitis mind ja ergutas, laev sai klaariks ja sain ka teada, et Jenniferist saab minu uus kajutikaaslane, veetsin meeldivad tunnid Santorinil ja elu tundus lill.

9.juuni, neljas tööpäev, viies päev laevas.

Töö muutub rutiinseks, palju on teha ja režiim saab selgeks. Ikka söök ja töö ja maale ja tudu ja söök ja töö ja söök ja tudu. Haha. Täna oli meil laevas meeskonna drill, te oleksite pidanud nägema, mis ma korraldasin. Öeldi alguses koodinimi ja et viiendal korrusel. Ma mõtlesin, et kõik lahe, polnud aimu ka, mis asi see on. Vaatasin, et kõik hakkasid jooksma, jooksin ka. Läksin kohe päästevesti otsima. Koridoris öeldi, et seda pole vaja. Ma panin siis jooksuga 7ndale tekile, oma päästepaadi juurde, aga seal polnud kedagi. Siis lasti 7 lühikest ja üks pikk häiresignaal ja ma jooksin padavai alla tagasi, sest nüüd oli küll päästevesti vaja. Ja siis ei osanud ma selle vestiga ka veel mitte midagi teha, üks kutt, kelle koridori pealt leidsin, aitas selle mul kinni panna ja siis tuli jälle joosta seitsmendale ja siis ma nägin juba teisi ka, vahepeal oli üks kogunemine veel, mille ma maha magasin. Kui lõpuks oma grupi juurde sain, ütlesin Jenniferile, et okei, oleks päriselt ka tulekahju olnud, oleks ma eos põhja läinud. Jumala loll valmis.

Pärast drilli lõpetasime oma töö ja läksin maale. Laev on Kreekas, Rhodosel. Sellest linnast mul väga arvamust pole, suur hunnik poode, palju rahvast, sõbralikud müüjad, megasõbralikud hinnad ja super ilm! Nii võin isegi mina pruuniks saada. Tuuseldasin poodides, ostsin paar vajalikku asju ja hunniku mittevajalikke asju ka. Sain valge vöö 3€ga ja MK rahakotid olid 10€, võta millist tahad. Kuna mu põhisoov oli jäätist täna saada, skoorisin sellega ka ja jalutasin siis laeva tagasi.