Reede jälle käes
Graeme sai voodisse pandud mitu korda, Eviele tuli iga natukese aja tagant meelde tuletada, et magamisaeg ei ole läbi ning draamat sai ka kadeduse pärast. Eviel kipub komme olema, et kui ta midagi tahab, peab ta saama, kas selleks peab Graeme ära lükkama, talt asja ära võtma või talle haiget tegema. Ma ei teagi miks, aga need olukorrad ajavad mul kohe eriliselt närvi mustaks. Nüüd on meil siis jagamise kampaania. Igakord, kui mingi asja üle vaidlus käib, võtan asja ära kuni lubatakse seda sõbralikult jagada. Täna lõpuks juba toimis, näis, kas järgmine nädal ka veel meeles on.
Ilm oli ilus, lihtsalt super, päike küttis terve päeva ja minul oli nii suur kihk õue jooksma minna, mõtlesin juba igasugu plaane välja, kuidas lähen koos lastega ja tõmban nende käru järgi ja nii edasi. Lõpuks läksin ikkagi õhtul pärast tööd, pimedas ja külmas. Kuigi ma tänu laste haigustele olen ka ise jätkuvalt tõbine, nohupoiss ei taha kuidagi maha jätta, tunnen, et see värske õhu käes olemine teeb pigem paremaks kui halvemaks. Kui halvaks see üldse enam minna saab.
Igal juhul pärast tööd möllasin lastega ka veel tükk aega, nad olid õhtuks täitsa segased. Naersime Ameega, et tunnevad ka, et reede on käes. Lisaks üritasin end kooli ära registreerida, aga mis ei tööta, see ei tööta. Suhtlesin oma õpetajaga ka, kas ta oskab kuidagi kommenteerida olukorda, soovitas kooli helistada. Seega peab ootama esmaspäevani. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.
Ahja, eilses blogis hõiskasin, et ainult kõhulihased valutavad, täna hommikul üles ärgates esimesed 15 minutit üritasin end üldse kuidagi liikuma saada. Kõik kohad valutasid. Aga ei kurda, lihasvalu on ainus valu siin maailmas, mis mulle meeldib. Haha.
Pärast tööd ja möllamist tekkis naljakas olukord, kus perekond hakkas ära minema ja mina samal ajal läksin ka ära, jätsime garaažis hüvasti. Haha. Käisin pangas ja endale reede õhtu puhul preemiaid ostmas ning tankimas (enam mulle ei meeldi tankida siin, eestis ma ilmselt hakkan jala üldse käima). Kodus siis tegin oma õhtusöögi friikartulite, coca ja külmutatud jogurtiga. Pärast oli jube paha olla. Edaspidi tean, et mõlemat koos ei saa, liiga paljuks läheb.
Käisin siis juba eelnevalt mainitult jooksmas (ning sain aru, et mul on vaja 2 asja jooksuks veel osta) ja kuna ma olin üksi kodus, kasutasin seda ära ja tegin kuuma – kuuma vanni ka endale. Nii kuuma, et ei saanud sissegi. Ja mullidega. Ja siis mõnulesin. Ja lugesin teooriaeksami raamatut, mille ma nüüd endale ostsin.
Väga mõnus reede õhtu, algselt ei tundunudki nii tore tulevat, aga nüüd olen rahul. Ja vara vara magama, sest homme hommikul ei saa jälle magada.