Pühapäevaks olime Elleni ja Lidiaga (ning hiljem ka Evaga) kokku leppinud, et lähme Kings Islandile. Hommikul moosisin Zuri ka ära, et ikka läheks ning siis läksingi kella ühe paiku teda peale võtma. Samal hetkel hakkas paduvihma sadama. Ilma naljata. Mõtlesin, et einoh nägemist, mina küll kuskile ei lähe, aga otsustasime siiski proovida. Kings Islandil paistis päike terve päeva, ei mingit vihma. Kohtusime väravate juures Kimi, Lidia ja Elleniga.
Lidia oli lõbustuspargis esimest korda, seega me keskendusime suures osas sellele, et kõik number viied ära käia ja tal süda pahaks ajada. Alustasime Diamond Backiga, see oli siis see, mis läks kõrgele kõrgele üles ja tuli nagu pudrukuul alla. Mul on sellest video ka (nagu ka paljudest muudest asjadest), aga ma teen vlogi eraldi, kui ma ennast kokku võtan mõni päev.
Kui seal käidud saime, kordas Kim ainult omaette, et NO NO NO NEVER AGAIN ja muudkui uuesti ja uuesti. See oli nii naljakas. Lidia oli üsna vaikne, aga oli aru saada, et tema sisikond oli ka parajalt sassis. Edasi käisime ükshaaval läbi kõik hullud asjad, vortexi, flight of feari ning esimest korda meie kõikide (välja arvatud Zuri) jaoks firehawk. See nägi välja selline, et meid pandi pikali ja siis keeras see värk meid kõhuli, nii, et lendasime nagu supermanid ringi. Väga lahe värk. Haha.
Kõik need asjad on sõidu ajal alla kukkunud
Lidia näost (see tagapool, teksatagiga) võib aru saada, et hirm on naha vahel
Enne Vortexi sõitu, ma seal taga nurgas paremal
Kuna see on üks mu lemmikuid, siis ma olin väga meeleolus. Seal on pikk sirge alguses, kui üles viiakse, mis on aeglane, sellel ajal siis tegime Zuriga pilte.
Zuriga koos üles sõitmas
Ja pärast sõitu. Mul tegelt oli jumala paha olla, üritasin head nägu siin veel teha
Windseeker
Windseeker üleval
Mul oli vaja kogu aeg lolle nägusid teha
LA – käidud !
Alguses tahtsime pärast parki Buffalo Wingsi minna, aga Lidia pakkus hoopis välja, et läheks Cheesecake Factorysse, mida me ka tegime. Polnud seal juba tükk aega käinud ning vahelduseks oli hea. Mul hakkas pea räigelt valutama (mul alati hakkab pärast Kings Islandit) ning söögiisu kadus ära, sõin veidi kartuleid ja veidi juustukooki ja pakkisin kõik koju kaasa. Aga nalja sai sellegi poolest, me tegime videosid ja rääkisime juttu, muljetasime ning noh, tuleb tunnistada, et meil saab nagu nii kogu aeg nalja.
Lõpuks viisin Zuri koju ja tulin ise ka koju ära, kell polnud palju, aga mu pea tahtis otsast ära lennata. Isegi mu hostisa küsis, kas ma olen pettunud, et mu nägu on selline ja ütlesin siis, et ei, lihtsalt pea tahab plahvatada. Pugesin oma tuppa voodisse, võtsin tableti ja läksin magama. Esimene nädal USAs pani küll kiirelt minema.
Alustuseks pilt meie tuurigrupist, mille võlgu jäin mõni blogi tagasi. Vasakult siis India poiss (nime ei tea), Benny (no lemmik ju), mina, emps, Egert, veel üks India poiss ja Hiina tädike (tudupükstega, haahaa). Neljapäevane tänupühade päev jätkus pärast õhtusööki kõigepealt Jüriga Skypemisega ning siis X-factori vaatamisega, kus kahjuks läks Cincinnati poiss, kellele ma pöialt hoidsin,…
Niisiis ongi minu kaua oodatud puhkus Ameerikas läbi. Kõige eredamad momendid on ikkagi kruiisilt pärit, kuigi me empsiga mõlemad tõdesime, et kruiis lõpus oleks parem olnud. Esiteks temperatuuri vahetus ja teiseks see, et seal saab tõsiselt lõdvaks lasta. Mul on heameel tutvuste üle, mis tänu kruiisile sain. Esiteks muidugi teised eestlased Malle ja Hindrek, kes…
Nagu teada, siis vähem kui nädal hiljem Brigi sünnipäevast, oli minu sünnipäev. Ja kuigi ma alati olen enda sünnipäeval kodust eemal pigem kurb, siis seekord ma väga kurb ei olnudki. Seekord polnud üldse sünnipäeva tunnet ses mõttes, võib-olla sellepärast ka. Eelmisel õhtul, kui juba aja järgi Eestis oli sünnipäev, tegime väikese õhtusöögi Brigittaga, jõime kõrvale…
Jaanuari keskel otsustasime, et maksku mis maksab, Disneyworldis tuleb see hooaeg ära käia. Haarasime kampa Brigitta, Airi, Meelika, Norbi ja minu ja küsisime päeva vabaks. Disneyworld asub Orlandos, mis on meist umbes poolteist tundi sõitu autoga. Õnneks, kuna kütus maksab USAs kommiraha, pole sellised reisid kunagi eriti kulukad, veel eriti, kui auto on inimesi täis….
Eelmine sissekanne lõppes tõdemusega, et mul olid puudu video, soovituskiri, arstitõend ja kriminaaltunnistus. Videoga tegelesin teisipäeval, tegin paar kaadrit koos Matildaga (keda hetkel hoian), mõned kaadrid ilusat ilma nautides, mõned helivestlused ja hunnik pilte + muidugi teemakohane New York City laul, mille esitajaks Getter Jaani. Ise jäin jube rahule, arvan, et mu video on meeldejääv…
Notsu ja Puhh saavad paki.Notsi läheb Puhhi juurde ja teatab: “Tead, Puhh, meile saadeti 10 mandariini, tähendab – kummalegi 8.”“Kuidas – kummalegi kaheksa?” küsib Puhh imestunult.Notsu: “Ma ei tea ka, aga ma sõin enda omad juba ära.” Täna hakkasin šokolaadi võtma, seal oli umbes 1/4 alles, küsin viimase tüki söömisel emalt, et kas tahad ka?…
