Täna sain lõpuks Giovannalt pildid oma tubadest, aga kuna need pildid on üpris tillukesed, minu suure suure mangumise peale läks ja tegi ta need kärmelt iPhone’iga ja seal ilmselt väiksem formaat seatud. Igal juhul on näha, milline on ruumivärv, siuke väga armas soe toon minu meelest, igati like sellele ja vannituba on ka väga ilus,…

Happy birthday to Stefano! Ja nagu aru saada on, on täna sünnipäev minu hostlapsel, Stefanol, kes sai kolmeseks. Edastasin õnnesoovid ka meiliteel, lisasin kaardi ja puha, Stefano küsis vastu, kas Mikil on ka täna sünnipäev. Ääretult armas. Poisil oli ka vahva sünnipäev, lausa kaks pidu ja ärevusest ärkas juba natuke pärast kuute hommikul. Kõlab nagu…

Kuigi mul pole oma toa pilte veel endiselt, juttude järgi peaks see valmima homme, siis panen siis pildid teistest asjadest, mida vahepeal teada olen saanud. Viimane nädal olime Giovannaga väga suures suhtluses, iga päev vahetasime mitmeid pikki kirju ning tänu sellele võin praegu südamerahus öelda, et mul pole ühtegi vastuseta jäänud küsimust. Kunagi mainisin, et…

Kuna lubasin kõigest detailselt kirjutada, tuleb sellest postitusest selgitus viisa saamise kohta. Olles parajalt segaduses suurest infokogusest, alustasin mina viisa taotlust täiesti valest otsast. Esiteks, broneerisin ma viisaaja ja alles siis hakkasin vaatama, mis mul vaja oleks. Iseenesest miski otseselt katastroofiline ei olnud, aga teistpidi oleks ilmselt lihtsam. Reedel käisin Photopointi salongis oma 5x5cm pilte…

Minu unistuste reisini ja unustamatu aastani on jäänud täpselt 60 päeva. Täitsa hull värk, alles oli peaaegu pool aastat aega, nüüd pole kahte kuudki. Esiteks, kolisin ma nüüd oma iseseisvast korterist ajutiselt vanemate juurde tagasi, et lahti saada asjadest ja juba näha, palju neid asju on, mida USAsse kaasa võtta. Ilmselgelt on neid liiga palju….

Olen nüüd jälle mõne aja kirjutamisest loobunud, aga hetkel ongi selline igav aeg, kus midagi erilist ei toimu ja väikesed muutused on ilmselt olulised vaid minu jaoks. Sellegi poolest mõned uuendused on. Kümme päeva tagasi ehk siis kaheksandal mail sain DHL-kulleri käest allkirja vastu omale pakikese, mis oli täis hunnikus pabereid. Kuna mul tol päeval…

Mulle on mitu sõpra teinud märkuse, et on mind bussis näinud, aga mina olen mingisse raamatusse väga süvenenud. Igal juhul on siis siin pilt raamatust, mis hetkel kogu mu tähelepanu hõivab. Tegemist on “Lonely Planet” kompanii kirjutatud raamat, mille mõte seisneb selles, et kõik kohad käiakse kolme inimese poolt läbi ja mitte ükski koht ei…

Tänase kuupäevaga on jäänud lahkumiseni 95 päeva. Enda sünnipäeval, 28.aprillil, oli jäänud täpselt 100 päeva, siis mõtlesin, et gümnaasiumides on saja-päeva-ball, kus tähistatakse seda, et kooli lõpuni on jäänud täpselt sada päeva. Nüüd on mul tunne, et minu praeguse elu lõpuni tiksuvad päevad aina vähenevad, sest USAs algab minu jaoks uus elu, mitte uus lehekülg…

Vahepeal pole midagi uut juhtunud, edasi ongi jäänud vaid oodata. Järgmisel nädalal peaks minuni jõudma programmi poolt saadetud pakk vajalike paberite ja infoga ning see-järel tuleb sammud seada USA saatkonda viisa tegemiseks. Mida uut? Pärast pere leidmist võeti minuga mitmel korral ühendust Londonist ja siis võttis minuga ühendust minu cluster (ehk siis ameerika piirkonna abiinimene…

Minu viimased päevad on olnud ääretult põnevad. Suhtumine kogu programmi muutub hetkest, mil tead, kuhu lähed, kelle juurde lähed, millal lähed. Oleme suhelnud perega, minuga võeti ühendust programmi Londoni peakontorist ning anti hunnikus igasugu infot mineku, oleku, pere, linna ja kõige muu kohta. Pere, kelle juurde lähen, elab juba eelnevalt mainitud Staten Islandil, mis kirjade…

Tundub, et vingusin viimane kord pere puudumise üle nii kõvasti, et kõrgemad jõud astusid samme tegema. Esmaspäeva õhtul enne magama minekut sain postkasti kirja perekonnalt, kes lisaks oma profiilil olnud esseele (mis oli väga pikk ja detailirohke) kirjutasid mulle veel pika kirja ning kuigi esialgu mõtlesin, et ma ei loe seda õhtul, kuna muidu ilmselt…

Kui hakkasin alles erinevate programmide kohta uurima, lugesin läbi tohutul hulgal kõikvõimalikke blogisid. Mitte ainult au-pairide omi, vaid ka vahetusõpilaste ja muidu reisijate kogemusi. Ühine oli neil kõigil sihtkoht: USA. Üsna tihti märkasin, et vahetusõpilastel oli probleeme vahetuspere leidmisega ja mõni lendas teisele mandrile juba kohale, aga pere ikka ei olnud. Au-pairil sellist varianti küll…