Eile õhtul toimus siis minu lahkumispidu, kuhu tulid need kõigekõigemad mu elus ning mõni oli ka teatud põhjustel puudu, kuid tänaseks kõigiga ka kenasti hüvasti jäetud. Lisaks meeletule funile, oli ka ohtralt pisaraid, kuid ma olen nii rahul – just sellist ärasaatmist ma tahtsingi. Homme lähen lennujaama rahuliku südamega üksinda. Ae – Gerli – Kelly…
Jaa, mu tuba on päris kenasti sassis, nagu aru saada on. Korralik segasummasuvila. 3 päeva minekuni ja tuleb tunnistada, et ma olen väga edukas – suur kohver kaalus hommikul ainult 15kg, veel mahub. Nüüd muidugi pakkisin hunniku maiustusi ja kinke juurde, nüüd läheb keeruliseks. Täna käisin Egertiga (mu vend) neli tundi shoppamas ja vajalikke asju…
Mõtlesin pikalt, kas peaksin või ei peaks oma emotsioonidest kirjutama. Otsustasin, et peaksin. Muidu jääbki kõigile mulje, et kogu asi on minu jaoks lust ja lillepidu ning lahkun siit emotsioonideta. Nädalavahetusel käisin viimast korda maal. Laupäeva õhtul ootas ees hüvastijätt vanaemaga. Tema poolt tehtud kallistus oli tugevam ja soojem kui eales varem, pikkusest rääkimata. Ma…
Täna on viimane juulikuu päev. Algab august, algab uus nädal ja läinud ma olengi. Minu õnneks ja igasuguste lennuhirmude peletamiseks, sain kätte ka oma lennuajad-vahemaandumise ja muu vajaliku info. Olles eelnevalt lugenud-uurinud võimalusi, kuidas Tallinnast New Yorki saab, hoidsin pöidlad pihus, et läbi Helsingi lendaksin. Jeei, nii läkski! Niisiis, esmaspäeval väljub 12.35 lend Tallinnast Helsingisse….
Pa-pah-pa-pah. Uskumatu tempo peal ikka päevadel, lups-lups kõik muudkui möödas. Kell kukkus ja mul on jäänud minekuni 12 päeva. (Kui päevi lugema hakkasin, oli neid 114). Rääkisime mu hostemaga minu saabumisest, et nad tulevad mulle hotelli järgi, me käime koduteel kuskil söömas ja sõidame koju ning ilmselt see kõik võtab aega 2,5-3 tundi. Kõlab hästi….
Täna suutsin lõpuks oma suurest infoküllastusest leida üles andmed hotelli kohta, kus esialgu kolm ööd peatun. Tegemist on siis Stamfordi linnas, Connecticuti osariigis asuva hotelliga “Sheraton Stamford Hotel.” Ma arvan, et pärast pilte pole sõnu enam vaja.. Ma ütleks, et paradiis. Nii ilus ja bassein ja jõusaal. Ujumisriided pakkisin juba käsipagasisse ära, sinna tuleb kindlasti…
Mõtlesin, et katsetan siis lühikeste postituste tegemise ka ära. Eile võttis minuga ühendust neiu tšehhist, kellest mu pere mulle rääkis, kes läheb ka au-pairiks Staten Islandile ja elab mu pere ligidal. Meie pered juba tutvusid omavahel. Igal juhul siis tutvusime veidi ja rääkisime juttu ja ma küsisin, kas ta on Eestis käinud, ütles, et ei…
Täna hommikul ärkasin reipamalt kui tavaliselt ja mõtlesin – appi, ainult kolm nädalat veel! Külmavärinad käivad üle keha, kui selle peale mõtlen. Nädalavahetusel oli meil perega väike reis Lätti, nii-öelda meie viimane perereis enne minu lahkumist. Kuna käisime autoga ja sõidu peale kulus nii minnes kui ka tulles umbes 4,5 tundi, oli see piisavalt pikk…
Vahelduseks igavuse peletamiseks võrdlen ma igasugu asju. Näiteks võrdlesin täna New Yorki ja Tallinna lennujaamasid. Tallinna lennujaam teenindas 2011.aastal 1 913 172 reisjat.New Yorki lennujaam (J.F.Kennedy nimeline) 47 683 529 reisijat. Tallinna lennujaamas saab passikontrollist lennuväravani (ka kõige kaugemani) kõndida, New Yorkis läheb selleks vaja metrood. Suht lahe mu meelest. Lisan ka võrdlevad pildid. Tallinna…
Pärast seda, kui hakkasime mu hostemaga rääkima detailidest, olen ka ise juurde otsinud ja Liisilt abi saanud ning et mu ahastus mulle ikka meelde jääks, panen kirja ka. Esiteks, keskendudes kõige olulisemale, mida tohib üle USA piiri viia ja mida mitte. Terve tänase hommikupooliku olen läbi tuulanud mööda foorumeid, eesti keelseid ja inglise keelseid, sest…
Tegelikult pole see küll tänane uudis, pisut vanem, aga sellegi poolest vajab märkimist. Mõni aeg tagasi küsis mu hostema minu aadressi, ütles, et ta õde tahab midagi saata. Ei olnud eriline üllatus, mis ümbrikus on, aga sellegi poolest – mu elu esimene kiri USAst. Ümbriku järgi pandi posti 29.juuni, minuni jõudis 2.juuli. Päris hea, mõnikord…