Täna hommikul ärkasin mina alles pool kümme, emps oli siis ammu üleval. Kirjutasin eelmisel õhtul pooleli jäänud blogi ära, lollitasin niisama ning umbes 11-11.30 ajal läksime välja, et oma järgmine turistiatraktsioon ära vaadata. Sihtpunkt oli Willis Tower. Kui esialgu tundus, et sinna küll ei jaluta, arvasime pärast eilset, et pff, vabalt, igale poole jalutame. Tee…
Hotellist visati meid kell 11 välja, siis hakkasime Chicago poole sõitma. Kusjuures, selle linna nimega saab meil alati palju nalja, sest ma ei tea, kas probleem on minus (kuigi mulle tundub, et ma olen teisi ka kuulnud niimoodi ütlemas), aga ma hääldan kogu aeg Tšikago. Laeva peal, kui DJ minu üle mitu korda juba naernud…
Meie Niagara Fallsi teine päev oli lebopäev, jätsime selle endale tühjaks, et kui tahame, jääme sinna kauemaks ja kui ei taha, tuleme ära. Otsustasime ära tulla. Bookingust otsisime Toledosse ühe vahva hotelli ja hakkasime sõitma. GPS suunas meid tulles tasulistele maanteedele, jeebus ma ei tea mitu sada dollarit me nendele onudele kogu aeg maksime, seega…
Hotelli personal oli väga sõbralik ning pärast väikest ootamist lasti meid meie tuppa. See oli lihtsalt imeilus! Kaks suurt voodit, väga ilus tuba ning makk, kus sai iPodi laadida. Ma oma laadija muidugi unustasin koju, seega ma olin jube rahul, et see seal oli. Sain aku täis, samuti saime diskot teha seal ise. Kuna ilm…
Laevas panime asjad kajutisse ära ja siis algas õppus, mida teha, kui laev põhja läheb. See oli rohkem naljanumber kui asjalik üritus, aga no vantsisime kaasa terve tee sinna õue, lõbus. Ma olen suht huvitatud sellest plämast, mis räägitakse, kas pole? Edasi läksime laeva avastama ning avastasime, et basseini juures käib disko. Kaks lugu tulid…
Laupäeva õhtul kella poole üheksa ajal läksime empsiga lennujaama, et teeme check-inni ja anname kohvri ära ning võidame sellega hommikul uneaega. Jõudsime lennujaama, täiesti välja surnud. Ee, uu? Infolauda uurima minnes selgus, et 20.30 läks viimane lennuk ja sellega koos kõik töötajad koju ning me ei saa midagi teha. Vandusime omaette, aga mis teha, tuli…
Koolivaheajal käisime sugulaste ja sõpradega Rootsis, Stockholmis, kus me kohtusime Madelenega. Madelene oli esimene tüdruk, kellega ma kokku sain Ameerikas, kui Ohiosse kolisin ja kellest sai kohe minu jaoks väga kallis ja oluline inimene. Ma teadsin kohe, et ta läheb detsembris koju, kuna ta plaanis jaanuarist ülikooli minna, aga tema pere otsustas ta hoopis mõni…
Olime mõne Eesti au-pairiga rääkinud, et tahaks kokku saada, kui me kõik jälle Eestis oleme ja nii panin ükskord Eesti au-pairide facebooki gruppi ka üleskutse kokku saada ning asjaolude tõttu seekord Tartus. Valisime kohaks Creppi ning ajaks laupäevase päeva. Kõige pealt kohtusin Lauraga, kes veel ei ole au-pair olnud, aga plaanib minna (tema blogi http://llauraas.blogspot.com/)…
Neljapäeval kella poole kaheteistkümne ajal korjasin linnas oma kaaslase peale ning sõitsime piisavalt suure varuga, et osta hommiklõunasöögiks hotdog, sadama poole. Sadamas oli meil vaja umbes 10 minutit oodata ja saimegi praamile. Praamisõit möödus kiirelt, sõime seljankat (siinkohal pean ütlema, kui väga ma Ameerikas igatsesin suppi) ja nautisime õues ilusat ilma. Sadamast Kuressaarde oli umbes…
See nüüd minu ametlik viimane sissekanne selles blogis. Võib-olla ma kunagi kirjutan veel, kui kohtun mõne sõbraga või perega või reisin uuesti Ameerikasse, aga antud hetkel see sissekanne lõpetab selle blogi teekonna. Üks nädal Eestis oldud. Minu esimene õhtu möödus toredalt, me läksime perega korvpalli vaatama ning inimesed olid üllatunud, kuid mina terve mäng päikseprillidega….