Teisipäeva hommikul kohtusime Sirlega kell kuus lennujaamas. Emps viis mu lahkelt ära ja kuna Sirle oli päris üksinda, kallistas ta meid mõlemaid ja soovis meile head reisi. Olin eelmisel õhtul vist nutnud oma nutud kõik ära, nii et hommikul ei ajanud mind nutma ei koerad ega ema kallistus. Kaks asja, mis tavaliselt ajavad. Esimene lennureis…
Nagu juba tavaks hakkab saama, teen ühe kokkuvõtva postituse sellest, mis tunne on jälle ära minna. Kui minult mu tuttav küsis, et kas mulle meeldib siis niimoodi edasi-tagasi tuuseldada, jäin mõtlema, et ega ma ei teagi. Mõnes mõttes meeldib, aga nagu ma emale ütlesin, iga minek on järjest raskem. Iga tulek tegelikult ka. Kuigi viimasel…
Uus aasta on alanud uue hooga ja üsna kiirelt, tahaks ju nautida veel viimaseid hetki kodumaal ja näha kõiki ning teha kõik ära, mis veel hinge peal on. Uusi filme tuli minu pagasisse 6, neist 4 kinos, üks telekas ja üks arvutist. Lisaks kirjutan siia ühe filmi, mida tegelikult vaatasin veebruaris, aga kuna veebruaris ma…
Tänasel päeval on meie minekuks jäänud ainult 27 päeva, kohale jõudmiseks 28. Austraalia on suur ja lai, seal võib minna nii hästi kui ka halvasti ja ega tegelikult enne ei teagi, kui juba kohapeal olla ja näha, mida see kõik tähendab. Üks, kelle vloge ma soovitan jälgida, on Geir Stint. See tüüp on lihtsalt nii…
Ma pole ammu siia kirjutanud lihtsalt niisama jutupostitust ja mõtlesin seda täna teha. Ma olen nädal aega haige olnud ja see-tõttu koju nii-öelda naelutatud olnud ja kodus tulevad ju ikka parimad mõtted, mida tavalises töötuhinas mõelda ei jõua. Ma tulin alguses siia bloggerisse täna, et kirjutada kiire ja kokkuvõtlik postitus sellest, kui äge mu elu…
Uus, 2016, aasta tuli taas kord pauguga ning üsna jäise ilmaga, nii et kui esialgu olime õnnetud, et taksot ei saanud ega Vabaduse Väljakule ei jõudnud, siis kesköö paiku õues 15 minutit olles ning jääkuubikuks transformeerunutena oli meil selle üle väga hea meel. Aasta teisel päeval sain teada, et pooleteise kuu pärast on minek Brüsselisse….
Kuna detsember on ka omadega lõpule jõudnud, räägin kiirelt, mis kuu aja jooksul tehtud sai. Kuu algas kohe suure üritusega, millel nimeks Teeviit. Muidugi, ma olin seal varem käinud, kui ise otsisin võimalusi, mida pärast kooli teha, aga ma ei olnud seal kunagi osalenud. Sel korral osalesin ja Au Pair in America boksis, kus ma rääkisin…
Mingi hetk kirjutasin ma sissekande sellest, kuidas ma tahan kindlasti septembriks olla Eestist kadunud, sest muidu muutun ma rahulolematuks. Kuud tiksusid ja tiksusid ning septembris otsustasin hoopis, et ma ei lähegi kuskile, et ma lähen järgmisel sügisel kooli ja saagu see koolitee ükskord käidud. Ja nii ma tiksusin, kõik toimis, elu oli ilus, kuniks jõudis…
Ühel novembrikuu hommikul küsis ema minult, kas ma pole mõelnud silmaopile minna? Mu üks väga headest sõbrannadest oli selle just ära teinud ja muidugi, ma olin selle peale ka ise mõelnud, aga see kuidagi tundus kogu aeg nii kauges tulevikus olev teema. Ega ma väga ei jõudnud mõeldagi, järgmisel hommikul võttis isa mu ka ristipõiki…
Märkamatult on novembrist saanud detsember ning aeg kokku võtta, mis novembris tehtud sai. Esimest korda käisin nautimas massaaži sellises vahvas kohas nagu A.Massaažituba. Olin seda vaadanud juba tükk aega, kuna see asub Peetris ja on see-tõttu mulle eriti soodsas kohas. Läksin sinna ühel laupäeva hommikul, kui väljas oli külm ja kõle ning soojus, mis mind…
Avastasin siin täna, et mul oli septembrikuust ootele jäänud sissekanne, kus ma tahtsin pisut näidata, mida kruiisidel süüa pakutakse. Ongi mõnus meenutus endale ka. Kruiisilaeval on söögikordi päevas võimalik teha 700+. Tegelikult lõpmatuseni. Ometi on seal teatud söögikorrad, mis on reguleeritud ja nendeks on seaday-brunch breakfast, mis toimub ainult nendel päevadel, kui laev on merel…
Minul on iga aasta see probleem, et nagu läheb pimedaks ja külmaks, jään ma haigeks. Kusjuures muidu ma eriti haige ei ole ja eks need talvisedki “haigused” on pigem ühepäevased palavikud või nohu-köha. Ma nimetan neid alati keha märguandeks, et elu on liiga aktiivne selleks pimedaks ajaks. Me keegi ei saa suvel ja talvel sama…