Nagu ma põgusalt siin juba maininud olen, siis aasta lõpp oli meil tööl lihtsalt hullumeelne. Nädal jõulude ja uue aasta vahel oli nii kiire, et tegusamad panid 80+ tundi nädala jooksul ja alla 50 tunni ei töötanud mitte keegi. Kas oli põhjuseks see hullumeelsus või miski allergia, aga reede hommikul ärkasin täiesti paistes silmadega ja…

Kui hooaja algusest saadik hirmutati meid Tänupühadega ja räägiti hommikust õhtuni, kuidas see on nii kiire päev, et viskame kõik sussid püsti ja lõpuks polnud pooltki seda, milleks meid hirmutatud oli, siis jõulunädalast räägiti VEEL rohkem ja eks sel korral vaikselt tuli uskuma ka hakata, kui reedel enne seda graafik välja lasti ja meil kõigil…

Kaks kuud on Ameerikas nagu niuhti täis saanud. Ja ma tean, et ma korrutan seda kogu aeg, aga ma ei saaks olla rohkem rahul. Loomulikult on siin omajagu draamasid ja jamasid, aga kogu see John’s Island on üks suur vaprad ja ilusad, nii et see on loogiline. Peamiselt toob mulle jamasid kaela muidugi mu toakaaslane,…

Millalgi rääkisid rumeenlased mulle tööl, et nad vaatasid soomekeelset filmi ja see kõlas täpselt nagu mina ja Kirsika, kui me omavahel räägime. Mind hakkas huvitama, et mis film see oli ja nad rääkisid natuke sellest ja tundus täiega hea. Seega oma järgmisel vabal päeval vaatasin selle ka ära. Nimeks Joulutarina, räägib sisuliselt loo jõuluvana tekkest,…

Enne veel, kui ma jõuan postituse tuumani, tahan rääkida ühest olukorrast, mis mul tööl oli napilt enne ekskursiooni. Meil on klubis selline erijook nagu Hummer, mis on sisuliselt jäätisekokteil, aga seal on hunnikus alkoholi sees ja see on meganjom, aga bartenderile ühes baaris on selle tegemine ülitülikas, sest jäätis on enamasti kivikõva. Töötasin mina siis…

Täna sai ametlikult täis 7 nädalat Ameerika pinnal. Ma ei tea, kas põhjus oli selles või oli mul lihtsalt ülemõistuse hea tuju (mis on mul siin sisuliselt kogu aeg), aga kõik tundus olevat täiesti tehtav missioon. Ma saan tööl iga päev endale sõpru juurde, kõik on mu sõbrad nagunii (paar erandit), aga nüüd saan järjest…

Päev enne tänupühasid oli meie Walker Woodsis, mis on meie elukoht, hull draama, kiirabi, tuletõrjuja, politseid. Üsna pea saime teada, et keegi sai üledoosi või põhimõtteliselt teadlikult ja sihilikult tegi seda, lukustas ennast oma tuppa ja tahtis ära surra, aga saatis kellelegi sõnumeid oma seisundi kohta ja see keegi helistaski siis lõpuks kiirabisse ja tüdruk…

Minu kõige esimene tööpäev omaette oli rannabaaris, mis oli küll kahe ja poole nädala treeningute järel mu lemmikkoht, aga irooniline oli see, et reaalselt olin ma seal oma esimesed kaks päeva ehk hetkeks, kui mind üksinda jäeti, ei teadnud ma jälle suurt midagi. Polnud hullu, võtsin järgi, küsisin abi, kui midagi ei leidnud ja üritasin…

Eelmise nädala neljapäeval tähistasime Alexi sünnipäeva. Alex on Rumeeniast pärit kutt, kes on meie klubis kapten ja üks nendest, kellega ma kohe väga hästi läbi saama hakkasin. Ta oli korraldanud BBQ grillimise koos ohtra alkoholi ja hunniku inimestega. Alustasime me juba kella kolme ajal ning kui mina veidi pärast kümmet lahkusin, tulid osa inimesi alles…

Kuigi mul üldiselt on läbisaamine siin kõikidega hea, on paar eredamat sõprussuhet, mis selgelt minu päevasid lõbusamaks muudavad. Näiteks on mul oma rumeenlaste gäng, kus on mul brother from another mother, kellega kusjuures meid alguses päris kõvasti paari pandi, sest üks tüdruk arvas, et ta nägi meid suudlemas ja loomulikult ei hoidnud oma “teadmist” ainult endale. …