Juba hooaja alguses rääkisin uutele, et tänupühad on meie esimene kiire päev ja see on soojendus jõuludeks. Ma ei tea, kas ma ei mäletanud ise eelmisest hooajast või eelmine hooaeg oligi teistmoodi, aga mitte ainult tänupühad ei olnud tööl hullumeelsed, vaid terve nädal. Et siis, mis te arvate, mis värvi jalanõud meil tööl olema peavad…

Niisiis, pärast viimast sissekannet, mis paistis olevat üleni negatiivne ja tunneli lõpus valgust üldse ei näinud, läks elu muidugi palju lõbusamaks. Eks ma ise olin ka üpris positiivne ja mõtlesin, et kui juba nii palju asju untsu läheb, siis ega ju tegelikult enam hullemaks minna ikka ei saa. Mis ei tapa, teeb tugevaks ja meie…

Eestlastele üldiselt meeldib lugeda, kui kellelgi teisel halvasti läheb ja ausalt öeldes, tänaseks päevaks ma olen juba nii palju jama saanud siin USAs kannatada, et see hakkab vaikselt naerma ajama. Alustame kõigest algusest.  Suvel, kui ma Eestis olin, avastasin ühel hommikul, et mu Ameerika pangakaarti on kopeeritud. Muidu polekski ilmselt märganud, sest ma ei hoidnud…

Kui me suure hurraaga olime kõik tööga alustanud, muutus meie maja olukord õige pisut. Esiteks, hakkasid kodus olema peamised teemad tööga seotud ja teiseks, sisustasime me õhtuid menüüdega tutvumisega, naljakatest äpardustest rääkimisega ning minu puhul vastamisega tuhandetele küsimustele. Iseenesest on see ju muidugi armas, kuigi eks mingil hetkel tunnen küll, et appiiii aitab sellest John’s…

Uus nädal algas minul taas lebotades, sest mister George pakkus mulle hooaja alguseks just sellist suurepärast graafikut nagu viis päeva järjest vaba. Tavaolukorras ma oleks juba kuskile suunas jooksu pannud, et ainult mitte Vero Beachil olla, aga sel korral ma isegi nautisin oma vabu päevi. Käisin basseini ääres, võtsin päikest tund aega ühele poole, tund…

Reede hommikul seadsime kõik kell 10 ennast bussi peale (välja arvatud Keiri jälle, kelle buss tuli 11.15), sõitsime John’s Islandile ja täitsime ära mustmiljon paberit, töölepingut, elukoha andmeid, pangaandmeid, telefoninumbreid, kindlustuspabereid ja no nii edasi. Korralik paberimajandus. Järgmiseks tehti meile narkotest ja pärast seda olin mina vaba (uued alles möllasid oma paberitega) ning kuna bussini…

Neljapäeva hommikul läksime Brigittaga koos Assakult lennujaama alles 45 minutit enne lendu, sest miks peaks varem, eksole. Tegelikult andsime me oma suured kohvrid juba eelmisel õhtul ära ja saanud lauas istunud noormehega kenasti kokkuleppele, läksid need läbi 24.1kg ja 23.9kg. Lennujaamas leidsime üsna kiirelt ka Mari ja Arturi ja kuna nemad olid terve öö sujuvalt…

Pean tunnistama, et Eestimaa hoidis ja armastas mind üle mõistuse ilusa suvega, sooja oli rohkem kui minu elu jooksul üldse olnud on ning päikest nägin pea sama palju kui Floridas. Ka emotsionaalsed põhjused, miks üldse koju tahtsin tulla, lahenesid hästi ning ma pean ütlema, et oli hea otsus sel korral sedasi otsustada. Kui septembris hakkasid…

Neljapäeva hommikul viisin veel viimased asjad garaaži, mis maha jätsin ja kohvri Kirsika kätte ning asusin teele Orlando lennujaama suunas. Viimasel nädalal rentisin omale auto, sest esiteks oli see väga odav ja teiseks oli nii palju asju vaja organiseerida, et oli nii lihtsam. Kolmandaks pidin ma nagunii lõpuks orlandosse minema ja selleks oli ka autot…

Nonii, see maikuu nüüd libises küll sõrmede vahelt läbi kiiremini kui liiv ja aeg on võtta otsad kokku selleks korraks. Ma juba eelmises sissekandes mainisin, et kõik läksid järjest John’s Islandilt ära ja nii läksid ka Zee, Aureja ja Simona, kes kõik olid mulle väga väga olulised. Pidasime maha viimase peo Riversides koos Kellie ja…

Naljakas, et iga jumala kord, kui kuskilt lahkumine lähemale jõuab, on tunne, et aega lihtsalt ei ole ja tahaks kõike teha, aga 24 tundi päevas on meile kõigile võrdselt.  Aprilli lõpus oli mul sünnipäev, mis oli planeeritud väga ägedaks ürituseks, millest pidi tulema aasta pidu ja nii-öelda mu viimane, sest ennustaja kunagi ütles mulle, et…