Jagan veidi teadmisi ja nippe Carnivaliga kruiisimiseks.
Netis lehekülg on www.carnival.com, soovitan kohe ka kasutajaks teha, siis korduvatel kruiisidel on Sul oma nö isikukood ja hakkad hüvesid saama.
Imagination laeval läksid hinnad järjest odavamaks, nädal enne kruiisi võis saada kruiisi lausa 119$’ga, Breeze’i peal seevastu läksid hinnad aina kallimaks. Alguses võis saada 439$ hinnaga, meie ostsime 502$ ning lõpuks olid hinnad ikka 700-1000$ vastavalt kajutile. Akna-rõdu kajut on kallim, aga suhteliselt mõttetu, sest kajutis viibid ikka reaalselt vähe ning näiteks emps leidis sel korral, et ilma on parem ka see-tõttu, et kajut on öösel reaalselt pime kuni hommikuni, mil tule põlema paned. Aknaga hakkab päike varakult sisse paistma. Toas on telekas nii eeskaamera kui ka päikesetekikaameraga, seega saab ilma hommikul ka sealt järgi vaadata (tean, et ilma vaatamine on üks põhjuseid, miks inimesed aknaga kajutit tahavad).
Carnival lisab ka jootraha, 12$/päev ühe inimese kohta. See ei ole kohustuslik ja selle võib vabalt lõpus maha võtta. Meie ka võtsime, sest ma olin juba kaks korda kuulnud (korra Carnivali enda töötajalt, kes Crystalis töötas), et töötajateni see kohustuslik tipp üsna tihti ei jõua. Me jätsime kohustusliku tipi 1 inimese kohta ehk siis 72$ ja andsime sularahas oma õhtusöögi teenindajatele ja kajutikoristajale ja olime sellega väga rahul. Seega, kui tunnete, et te ei taha sellist summat maksta, öelgegi, et te ei maksa, keegi ei vaata teid halvasti ja ma kujutan ette ka, et üha enam võtavad inimesed selle ära.
Laeval tuleb jälgida, kas laev on sadamas või tender*, mis siis tähendab, et maale minnakse paadiga ja see-tõttu on esiteks aeg pikem, mil maale saab ning lisaks võib tekkida rush hour, kui terve laev tahab minna ja nii võib passida üsna pikalt järjekorras (me eelmine aasta Allariga olime ikka üle tunni järjekorras). Sama on ka tagasitulekuga, sadamas peab laeval olema pool tundi enne väljumist, aga tavaliselt viimane tender lahkub maalt tund enne laeva väljumist ja siis ei huvita enam kedagi, kuidas Sa laeva saad.
Mehhikos, Cozumelis, soovitan ekskursiooni laevalt mitte võtta. Seal on sadama alas meeletult palju kohalikke pakkujaid ja ausalt öeldes on mul üsna suva, kas ta tohib või ei tohi ja kas ta maksab makse või mitte, sest kui ma saan ikkagi ekskursiooni poole odavamalt, siis ma tahangi seda poole odavamat võtta. Delfiinidega ujumas käisime hoopis taksoga rahvusparki sõites ning sealt piletit ostes. Kusjuures, laeva ekskursioon jälle kallim ning seal oled vees kogu laeva rahvaga, me empsiga olime kahekesi.
Jamaical, Montego Bayl aga tuleb ekskursioon laevalt võtta, sest seal ei saa niisama jalutades sadama alast üldse välja ning ausalt öeldes ei ole seal päris mitme kilomeetri raadiuses absoluutselt mitte midagi. Meie võtsime kõige populaarsema tuuri, mis kestis 7.5 tundi ja mille sees oli siis nii kosel ronimine, bobikelguga sõitmine, liftiga üles-alla sõitmine kui ka lõunasöök ja buss edasi-tagasi. Me jäime sellega väga rahule, aga ütlen ka, et see kosel ronimine eeldab ikkagi veearmastust ja julgust, sest meie pundist 2 tükki olid šokeeritud lõpuni välja ja nad tõmbasid terve grupi motivatsiooni alla.
Grand Cayman on jälle selline punkt, kus saab edukalt laevast väljas ka ekskursiooni. Näiteks bussituur mööda saart maksis laevas 54$, aga kohapeal pakuti meile seda sama 20$. Kui tahaks ainult randa minna, siis sadamast 7-mile beachile maksab takso 4$. Meie jalutasime selle maa ja oli ka täiesti okei.
Key Westis, Miamis, soovitaksin ma rentida rattad. Meile soovitati sama ja minu meelest oli see ülihea mõte. See pole väga suur ning me jõudsime oma ajaga sõita saare asustatud poolele tiiru peale ning käia ka rannas. Tavalised rannad on tasuta, aga ei lubata ujuda, ujumisrand on erarand ja sinna maksab 5$ pilet. Aga see on seda väärt, ausõna!
Kui olete mees-naine, ka näiteks sugulased, märkige, et teie reisi põhjus on mesinädalad või aastapäev või muud säärast, sest siis saate tuppa šampust ja õhtusöögil kooki ja muud säärast ja selle eest raha ei kasseerita.
Õhtusöögi lauas istudes teistega koos, saage üle oma eestlaslikust iseloomust ning suhelge, see teeb söömise palju lõbusamaks ja näiteks mina olen 2 aastat järjest ka endale sõpru saanud, kes mul tänasel päeval ka Facebookis on. Sama kehtib töötajate kohta, ärge mõelge neist kui töötajatest, mõelge kui sõpradest. Nad on noored ja vägevad, kes on kodust eemal ja kellel on raske ja uskuge mind, sõbralikud kliendid muudavad töö palju palju lihtsamaks.
Igal kruiisil on vähemalt 1 pidulik õhtusöök, kus meestel on ülikonnad ja naistel kleidid ja kingad, võtke need siis ka kaasa.
Carnival pakub ka internetti, 5$ päev (7-päevasel kruiisil pakuti ka paketti 25$ kogu kruiis), aga sellega kaasneb ainult sotsiaalmeedia, meile lugeda ei saa ja skypes ammugi mitte suhelda. Ütlen ausalt, seda offline olekut on meie elus vaja, eriti tänasel päeval, seega ei ole mõtet netti osta, nautige seda, mida laev pakub ja unustage oma nutividinad.
Ja lõpetuseks, need reflectionid, mis teile tubadesse õhtul pannakse, on täis väärt infot. Seal on show-ajad, diskoajad-kohad, söögikohad ja kõik muu, seega lugege neid ja pange ka tähele, mis seal kirjas on.
Kui keegi kruiisil käinutest oskab veel mingeid häid nippe jagada, lisage kommentaaridesse.