Natuke lähemalt Belgia plaanist
Juba 18 päeva pärast astun ma taas lennukisse ja kolin jälle ära. Mu lähedased ootasid seda juba tükk aega, sest kui miski siin elus on selge nagu allikavesi, siis on see see, et mina ei püsi pudeliski paigas.
Nõks enne jõule käis mu peast läbi mõte, et ma ei ole rahul ja ma ei taha teha seda, mida ma hetkel teen ning kuna meil oli tööl kollektiivpuhkus, oli mul terve nädal aega mõelda, mida ma siis tahan või ei taha. Pigem seisneski probleem mitte selles, mida ma ei taha (sest seda teadsin ma väga hästi), vaid sellest, mida tegema peaksin.
Nii sirvisingi ma lõputuid pakkumisi välismaale, kandideerisin kõikidele laevatöödele, lapsehoidmistele välismaal, aupairi pakkumistele, otsisin isegi koduhoidja varianti, sest ainus, mis ma suutsin mõelda, oli see, et ma tahan siit ära. Mulle tundub, et mu sellist iseloomu joont võib võrrelda mõne söömishäire või muu mõistust halvava haigusega, sest see, kui väga ma tahan ära, kui mul hoog peale tuleb, on hirmutav.
Üsna pea potsataski minu postkasti väga lahe pakkumine Brüsselisse, olla ühe pooleteise aastase neiuga pool aastat koos, õppida prantsuskeelt, elada Brüsselis ja leida jälle uusi sõpru. Ma otsustasin, et kui ma lapsega kohtun ja ta mulle meeldib, olen kohe valmis minema. Ja ta meeldis mulle. Samal hetkel, kui ma uksest sisse astusin. Ma ei jõua ära oodata kuniks me koos saame olla.
Brüssel ei ole inimeste jaoks nii põnev kui USA ja ma alguses kartsin, et minu jaoks ka mitte, aga see tunne läks üle üsna kiiresti. Kahjuks sel korral ei tule rohkete lapsepiltidega blogi, sest pere lihtsalt palus mul neid pilte avalikku blogisse mitte panna, aga sissekandeid elust Belgias ikka tuleb.
Minu töökohaks ja ilmselt ka elukohaks saab Ixelles’e linnaosa. Elukohaks ilmselt, sest esimest korda olen ma lapsehoidja välismaal oma elukohaga, ma ei ela perega koos. Minu elukohta hetkel veel aga olemas pole, seega ma ei oska ka 100% öelda, kuhu minek on. Pere aga elab Ixelles’es, seega ma hakkan seal ka üsna palju aega veetma. Google andmetel on 47% selle linnaosa elanikest välismaalased, seda linnaosa väga kiidetakse, et see on puhas, innovaatiline ja kõik on käe-jala ulatuses.
Mis aga veel eriti lahe selle asja juures on, on see, et üks minu parimate sõprade listis olevates neidudest, Karolin, kolib ka Belgiasse! Esialgu sai ta selle idee muidugi minult, aga ta hakkas seda plaani ka ise päris kiiresti armastama. Ja laheduse muudab parimaks see, et ta tuleb nädal pärast mind ja lahkume me ka enam-vähem samal ajal. Ta küll ei ela Brüsselis, vaid Overjises, aga tal on auto ja meie vahemaa on 16km (praegu on enam-vähem sama), seega saame me koos loodetavasti hullata päris korralikult.
Niisiis, 15.veebruar on lend Brüsselisse, aprillis tulen nädalaks koju ning lõplikult lõppeb töö praeguse kokkuleppe järgi 15.juuli.
See you soon, Brussels!
Vot siis! 15 veebruar on siis üks suur liikumiste päev. Ka meie lahkume Austraaliast 15ndal. Alustame reisimist filipiinidelt seekord.. saab olema lahe! Nagu ka sinu Brüssel! Kõlab põnevalt.. vinget uut algust sulle!
Liis ja Kristo
Väga lahe! Millal otsapidi Eestisse jõuate? 🙂