Mitte nii väga laisk pühapäev

Kuna öösel sai hilja magama mindud, olin kindel, et magan poole lõunani, ei liigu kodust mitte kuskile ja olen õnnelik oma laisa pühapäeva üle. Nii muidugi ei läinud. Ärkasin üles kella 12 ajal, suhtlesin natukene inimestega ja lebotasin oma toas, sõin hommikuks kaks oreo küpsist, nüüd mingi uus asi välja lastud, valge glasuuriga. Ohhh kui head! Õnneks piisavalt magusad, et üle 2-3 süüa ei jaksa.

Õppisin oma hispaania keelt, õpetaja ütles, et me peame iga päev 15 minutit hispaania keelega või millegagi, mis on hispaaniaga seotud tegelema. Nii siis sel nädalal päris iga päev ei tulnud, aga enam-vähem. Kõik sõnad-dialoogid on selged, “Danza Kudoro” laul on ka juba selge, multikad vaadatud, muinasjutud loetud. Super.

Õpetaja ütles, et mõni õhtu võib margariitade joomine ka selle 15 minuti sisse kuuluda.

Kella kahe ajal helistas Zuri mulle ja käskis end püsti ajada, et lähme uuesti shoppama. Rääkisin talle eile, et käisin Burlingtonis ja ta oli nii kuri, et ma teda kaasa ei võtnud, niisiis läksime uuesti sinna. Ta tahtis samasuguseid saapaid, mis ma eile ostsin, aga lõpuks ostis ikka teistsugused ning igast muud kraami ka. Minu vest meeldib talle ka õudsalt, oli nii pettunud, et ma selle Eestist ostsin, aga täna leidsime päris okei vesti talle ka.

Mina ostsin endale kindad. See teeb kõigile nii nalja, sest kui mina ütlen, et väljas on külm, siis peab väljas ikka väga külm olema. Tegelikult lihtsalt eile õhtul hakkasid käed külmetama ja leidsin täpselt õiged asjad endale, need, kus näpud on väljas ja siis saab pärast teise poole kindast näppude peale tõmmata. Ma ammu selliseid tahtnud ja no 3 dollariga anti. Ja nagu ema ütles, katus sõidab ammu, mõistusega enam ei mõtle, mida vaja oleks või et hiljem peaks nende asjadega koju tagasi ka minema. Haahaa!

Zuri ja tema jalanõude hunnik

Kolm silmalainerit – pruun, hõbedane ja nähtamatu

Angrybird!!

Nii hea soe sall oli, ei tahtnudki ära võtta ja müts ka supervinge (jah, kindad on ka peas)

ja lollitame ka ikka

Igal juhul shoppasime me siis lõpuks kahe tunni ringis ja läksime iHopi sööma, sinna samma, kus ma eile Markiga käisin. Me mõlemad olime nälga suremas ja teenindajale tegi meie erutus menüüd nähes nii nalja, hullult sõbralik tüdruk oli. Zuri tellis omale mingi hommikusöögi jama, muna-peekon-kartulimisiganes ja sibularõngad ning mina tellisin mingi võileiva kraami, röstsai-sink-muna-juust ning kartulid. Pool toidust muidugi jäi alles, sest ma mõtlesin, et kuna ma olen seal teist korda, siis ma pean pannkoogid ka ikka ära proovima. Ja tellisin maasika-banaani pannkoogid, lõpp oli superraske, aga imehead olid. Ja homseks on ka lõunasöök olemas, haha. Teenindaja oli lihtsalt super, ma arvan, et ma jõin mingi 100 klaasi pepsit ära, sest ta reaalselt tõi kogu aeg uue. Zuri ütles, et tal läks kümnenda peal lugemine sassi, ahaha. Niisiis, meilt sai tüdruk hea jootraha ka.

Mingi hetk liitus Abdul meiega, kui ta töö läbi sai ning nad Zuriga pidasid väga sõjaka vestluse usu teemal maha, see oli ikka täitsa jõhker. Mina teadsin, et Zuri teeb nalja, aga Abdul tundis ennast rünnatavana ja siis mina lihtsalt olin seal nurgas ja mõtlesin oi-oi-oi. Põhiline teema oli neil midagi taolist, et Jumal ütles Aadamale, et ärgu söögu õuna, aga see sõi, aga Prohvet ütles moslemitele, et nad ei tohi sealiha süüa ja Abdul ei söö. Zuri üritas talle ikka selgeks teha, et ta peab proovima seda, et see on nii hea, et kuidas ta saab öelda, et talle see ei meeldi, kui ta pole seda maitsnud. Lõpuks nad vaidlesid juba naise-mehe teemal, et kas abielluvad samast usust inimesega (Zuri on kristlane) või mitte ning kas lapsed siis peavad ka usklikud olema, kui naine ei ole ja ma tõesti tundsin ennast nii halvasti, sest Zuri ründas ikka teravalt. Pärast vabandasin siis Abduli ees ka, aga ta vist on ikka päris kuri.

Kella kaheksa ajal siis viisin Zuri koju, läksin ise ka koju ning koristasin terve toa ära, kõik sahtlid, kapid, kõik tegin korda. Vahel tuleb see hullus peale. Sorteerisin oma maiustused ka ära, sest ma ju ostan neid kogu aeg kokku, tahan proovida, aga üsna tihti ei maitse, siis need tõstan jälle eemale. “Mike-Ike” kommid on ikka lemmikud mul, nüüd ma leidsin Burlingtonist veel mitu erinevat sorti neid, nii hea!

Kokkuvõtvalt võib öelda, et väga hull nädalavahetus oli, mu pere nägi mind vist 20 minutit terve nädalavahetuse peale. Aga samas, endal on kuidagi nii hea tunne, niimoodi möödub aeg ruttu, aga on väga lõbus. Niisiis, rõõmsa meeleoluga vastu uuele töönädalale!