Minipuhkus Frankfurdis
Reede hommikul oli äratus kella poole viie ajal, sättisin ennast valmis ja katsusin asjalik olla. Nii asjalik kui pärast kolme tunnist und olla saab. Kell viis hakkasin jalutama bussipeatuse poole, kust Ae ja tema ema mu kenasti peale võtsid ning me saime suuna lennujaama.
(vaadake seda padjanägu)
Lennujaamas läks libedalt. Meil ei olnud äraantavat pagasit, seega võitsime aega päris palju. Alustuseks sõime Subway võikusid, kuna kõht oli päris tühi ja oli selge, et järgnevate tundide jooksul sööki eriti peale ei tule.
Eks lennule minnes oli omajagu hirmu sees, minul vähem, Ael rohkem, viimati toimunud sündmustega seoses ning kui Ae veel politseikoera ka lennuki juures nägi, oli ta üpris šokeeritud. Mina leidsin, et tore, et ta seal on ja meid kaitsta üritab. Lend möödus sujuvalt, umbes kaks ja pool tundi. Maandudes tsillisime veidi lennujaamas ringi, üritasime asjadest aru saada ning otsisime rongi, millega tahtsime kesklinna minna. Rongi me leidsime, kesklinna ka leidsime ning avastasime siis tõsiasja, et meie hotell on nii-öelda äärelinnas ning kontsert toimub nii-öelda teises äärelinnas ja nende kahe vahel transport puudub. Ma küll olin seda ka varem märganud, aga ma lootsin viimse hetkeni uberi peale, mida Frankfurdis lihtsalt ei olnud.
Seega istusime tunnikese Starbucksis ja pidasime aru, mida teeme ning ühiseks otsuseks sai, et tühistame hotelli ära ja broneerime uue, mis on linnas ja ühistranspordile lähemal. Vaatasime päris mitmed läbi ning meie valikuks sai neljatärni kesklinna hotell, mille saime tänu viimase hetke pakkumisele 70% soodsamalt ja üpris hea hinnaga.
Jalutasime pisut mööda linna, otsisime jõge, tegime kohustuslikud pildid ning nautisime ilma, mis oli küll ähvardavalt hall, aga esialgu ei sadanud. Mingil hetkel korraks sadas ka, aga ega me pole mingid suhkrust tüdrukud. Tutvustasin ka Aele Häagen-Dazsi jäätist, mis talle vist isegi täitsa meeldis.
Mingil hetkel otsustasime, et hakkame hotelli juurde minema ja pärast seda, kui me olime ära kõndinud 2.4 kilomeetrit ja sõitnud pisut ka rongiga, selgus hotelli ette jõudes, et see ei ole meie hotell. Ma ilmselt vajutasin telefonis pisut liiga palju back nuppu ning mapsis ei olnud ees mitte viimane aadress, vaid eelviimane ning kuigi see hotell maksis sama palju kui meie olemasolev ja ma olin valmis seal ees bookingud ringi tegema, arvas Ae, et meil on targem olla siiski ühistranspordile lähemal ning sealt hotelli eest võtsime me takso, kes viis meid 25 euroga õige hotelli ette.
 |
| Valisin omale haua välja, nii ilus! |
Olles jõudnud lõpuks õige hotelli ette, nautisime mõnusat asukohta, ilusat tuba, värsket dušši ning hakkasime vaikselt ennast õhtuks valmis seadma. Põhjus, mis me üldse Frankfurti läksime, oli Beyonce kontsert. Mina tal eriline fänn ei ole, mul pole tema vastu midagi, aga ma pole ka mingi hullunud tema suhtes, Ael aga oli eluunistus teda näha. Enne kontserti käisime veel kiirelt süüa hankimas ning veidi sai ka jälle paanitseda (noh, mina jälle mitte, sest ma olen nii rahulik inimene, ha ha), sest rongidega oli mingi jama ja kõik rongid, mis Commerzbank Arena poole sõitsid, hilinesid pool tundi ja rohkem. Meil küll oli aega, aga ikka vahel tuleb närv sisse, kui asjad ei liigu plaanitult.
Igal juhul lõpuks me sinna kontserdile jõudsime ja kuigi Triinu oli seda nõks varem juba Saksamaal näinud ja andnud meile nii-öelda kellaajalised juhised kätte, siis meil hakkas kontsert alles kell 21, seega saime omadel kohtadel pikalt oodata. Kontsert ise kestis aga üle kahe tunni ja see oli tõesti vägev! Ma olen kasvatatud üsna kultuurseks inimeseks, ma olen paljudel kontserditel käinud ning palju suuri artiste näinud ning Beyonce kindlasti on TOP3 listis live-arstidest. Väga läbimõeldud etteaste, head laulud, super hääl, mõnusad tantsud ja ta ise on selline siiras ja armas ning usub, et maailmas on õnn, armastus ja pere ning ta ei tundnud üldse selline äratõusnud artist, keda vaadata ei viitsiks. Soovitan igal juhul, kui kellelgi peaks ta veel teele jääma.
Pärast kontserti tegime paar kiiremat sammu ja jõudsime teisele rongile ning linna tagasi. Sealt võtsime järgmise rongi ja jõudsimegi pärast pisukest jalutuskäiku oma hotelli, kus uni tuli kiirelt ja magusalt.
Hommikul ärkasin alles 11 ajal ja poleks heameelega ka veel siiski ärganud. Olime eelmisel õhtul omale moosinud pisut hilisema väljamineku ja lubati 12ni olla. Sõime-jõime veidi ning 12st olimegi hotellist kadunud. Tipa-tapa rongile, rongiga kesklinna, kesklinnas läksime Primarki shoppama, kus ma üllatasin ennast ratsionaalse mõtlemisega ja ei ostnud midagi. Ühed valged püksid jäid hinge peale, aga siis ma mõtlesin, et kus ma neid ikka kannan ja mis ma nendega teen ja kui ebapraktilised need on ja siis avastasin, et need võiks pool numbrit väiksemad ka olla ja nooo nii ta läks. Ae sai kotitäie asju endale. Edasi käisime Vapianos söömas ning veetsime seal päris mõnusat mitu tundi, pärast mida vaikselt jalutasime linnas ringi ning sättisimegi siis ennast lennujaama.
Teel lennujaama me käisime poes ka ja ostsime hunniku üheeuroseid Haribo komme. Mingil seletamatul põhjusel ei müüdud poes Milka šokolaadi. Absoluutselt mitte ühtegi ei olnud. Mitte ühtegi Milka muud asja ka. Mõtlesin, et ostan siis hiljem lennujaamast, aga seal olid nii halvad sordid, et tulingi Saksamaalt ära null Milkaga. Oh seda valu mu südames.
Lennujaamas panin endale pikad riided selga tagasi, tegime snapchatis lolle videosid ning oligi aeg lennukisse minna. Lennuk oli täiesti täis ning meie istekohti vahetati ka, aga õnneks saime ikka koos istuda. Kui lennuk oli terminalist välja sõitnud, tõusis meie ees olev noormees püsti ja läks stjuardessi juurde ning ütles, et tal on halb olla ja nii sõitsime me terminali tagasi, veetsime seal veidi aega kuniks kiirabi poisi ära viis ning siis hakkasime sõitma 45 minutit hiljem Tallinna. Niigi oli saabumisaeg üsna hiline ja nüüd jõudsime alles napilt enne ühte öösel Tallinna. Väsimus oli üsna ränk, päev oli olnud pikk ja mõnes mõttes ka pingeline ning kodu tundus tõesti väga hea koht, kus olla.
Igal juhul jäin meie väikse minipuhkusega väga rahule, Frankfurt on väga armas linn ning kuigi hindade poolest oli ta pigem kallim, siis võrreldes Brüsseliga, oli ta ikkagi odav. Ja mul on heameel, et meil ilmaga vähemalt nii hästi läks, et vaid korra vihma saime. Samuti jäin väga rahule kontserdiga ning hotell oli ka lihtsalt priima!