Mälestusi täis on atmosfäär
Täna saatis mu isa mulle pilte meie perereisist Brüsselisse. No nii muuseas, üllatusena. Ja ma just olin mõelnud, et ei tea, kus arvutis need on, et huviga kohe vaataks. Näiteks ei mäletanud ma üldse, et ka siis sadas vihma kui me Aatomis käisime ja veel vähem mäletasin ma, et veepark juba siis seal kõrval olemas oli. Pagana vanemad, miks nad mind sinna ei viinud (ja oi seda nalja, kui nüüd tuleb välja, et nad tegelikult viisid, aga ma lihtsalt ei mäleta mitte essugi).
 |
| 2016 – 2016 – 2004 |
 |
| 2004 – 2016 – 2016 |
 |
| Küll mul on “suured” vennad |
Ja kui juba saatmiseks läks, saatis ta mulle paar pilti aastast 2003, kui käisime vormelil Budapestis ja no ausalt, mul on sigaägedad vanemad, aga miks nad lasid oma 12-aastasel tütrel riietuda nagu libu, ma ei tea. Isa vastas ainult, et see topp olevat olnud mu eluküsimus. Ennast tundes, ilmselt oligi.
Oh aegu ammuseid..
