Meie Niagara Fallsi teine päev oli lebopäev, jätsime selle endale tühjaks, et kui tahame, jääme sinna kauemaks ja kui ei taha, tuleme ära. Otsustasime ära tulla. Bookingust otsisime Toledosse ühe vahva hotelli ja hakkasime sõitma. GPS suunas meid tulles tasulistele maanteedele, jeebus ma ei tea mitu sada dollarit me nendele onudele kogu aeg maksime, seega kuna meil seekord oli aega, läksime mööda väiksemaid teid. Ajavahe GPSi järgi oli 1,5 tundi, aga lõpuks sõitsime nii rahulikult (ja kiiresti), et olime kohal 45 minutit varem, seega suure ja väikse tee vahe ainult 45 minutit ja me nägime külakesi ka. Ja ei pidanud onukestele midagi maksma. Ja kütusekulu oli ka väiksem. Tore! Me auto on üldse nii suur, et ausõna, see on lausa naljakas.
Kui Toledosse jõudsime, tegi meie GPS Jüri esimest korda veits möllamist. Jumal teab, kuhu ta meid saata tahtis, ilmselt lihtsalt mööda legaalset teed, aga kuna meie nägime hotelli juba, tegin tagasipöörde kohas, kus seda teha ei tohtinud ja parempöörde kohas, kus seda ka teha ei tohtinud. No mis siis ikka. Tahtsime hotelli!
Hotellis panime asjad ära ja läksime Wal-Marti, kus emps polnud varem käinud. Tegime pisikesed (no tõesti imepisikesed) sisseostud ja läksime siis minu soovil Buffalo Wild Wingsi sööma. Emps tellis wrapid, millega tulid nachod ja salsa kaasa, mina tellisin kana, salati ja friikad. Ma sõin kaks kana ära ja salati ka ja siis oli kõht täis. Emps ütles, et mul pole kunagi kõht tühi, ma ainult tahan minna igale poole. Väga kuri! Kusjuures Zuri ütles sama, et isegi kui ma vingun, et kõht on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiii tühi, söön lõpuks kaks ampsu ja kõik.
Kui kõhud täis saime, läksime hotelli tagasi, panime ujukad selga ja läksime ujuma. Siin oli üks suur bassein ja lisaks kuuma-kuuma-kuuma veega peaaegu nagu mullivann. Mõnus. Pärast toas veel pesusse ja siis tegelesin veidi internetis tuuslamisega, tuleviku tarbeks. Läheb jube põnevaks.
Hommikul ärkasime poole üheksa ajal, käisime söömas, seekord saime isegi rohkem kui Niagara Fallsi 2-tärni hotellist, aga no soolast polnud jälle mitte midagi. Magus magusa otsa. Täitsa jama.
Täna öösel ma mõtlesin selle ka välja, kuidas ma oma mittetöötavast telefonist pildid arvutisse saan ja kuna ma hakkama sain, siis nüüd tulevad esimesest päevast kõik need pildid, mis enne puudu olid.
Paninid ja smuutid Amsterdamis
Meie kahekordne lennuk
No andke andeks, aga mis kräpp see on?
Isegi hommikul rõõmsad
Chicaaagooo
Oh jõuluaeg, oh jõuluaeg
Key West ja Little Miss Sunshine
Meie uhke suksu
South Beach – Miami
Maandusime kõrvuti
Lumetorm teel Chicago-Niagara Falls
Hommikul oli külm külm külm
Niimoodi marssisimegi Kanadasse
Kanada ja USA vaheline sild
Niagara Falls (klõpsa pildile, siis on suuremalt)
Ma tegelikult ausõna pildistasin vikerkaart, ahha
Tagasi paradiisis
Meie frozen jogurtid
Ja nüüd täpsustan ära ühe asja. Nimelt, tegemist on minu blogiga ehk minu arvamus, minu naljad ja minu tegemised. Kui restoranis on üks kelner ja klubis ÜKS DJ ja taksos ON ÜKS kuum kutt, siis ausõna – empsile neid ei jätku. Ta tuli midagi muud siia USAsse otsima, need silmarõõmud on ikka minu teema. Lihtsalt, et edaspidi ei tekiks mingeid valesid signaale kellelegi.
Teen kiire postituse neljapäevasest päevast ja sellest, mis edasi saab. Kolmapäeva öösel vastu neljapäeva olin jälle poole ööni üleval, niisiis magasin päeval kella kaheni. Kui üles ärkasin, sai tunnike jälle Killu ja Alvariga jutustatud, ja kella neljast asusin tööpostile. Graeme alles magas, Evie suhteliselt kohe ärkas. Kogu päev oli kuidagi uimane, kõiki asju tegime hiljem…
Nagu näha, on kojutulek olnud nii kiire, et reaalselt lülitasin ligi kolm kuud hiljem alles esimest korda oma arvuti sisse. Kõik on olnud tore. Ma olen ise väga positiivne sel korral, üsna avatud ja salliv, ka 11-kraadiste hommikute suhtes. Eks ma muidugi torisesin ja tegin pilte ja saatsin USAsse sõpradele, et noh, näete, Eestimaa suvi,…
Reede hommikul algas töö kella kaheksast. Olin neljapäeva öösel kella üheni Rometit ja Juliat vaadanud, seega oleks pidanud ärkamine päris raske olema, aga imekombel ei olnudki. Kolmapäevane positiivne energialaeng kandus endiselt edasi. Hehe. Tööpäev oli lõbus, Eviel oli hommikul kool ja meil Graemega kvaliteethommik kodust väljas. Harjutasin soengu tegemist Käisime Panera Breadis hommikust söömas ja…
Sirle muljed: See reis sai alguse ühest süütust Facebooki küsimusest 18. mail „Hei. Mis Sa arvad, läheks septembris-oktoobris usasse? Kruiisile?!“ Tol hetkel ei uskunud me kumbki, et ma nõus olen, ammugi, et umbes 4 kuu pärast reaalselt minek on! Kuna planeerimise osakonna juhataja oli Gerli, jäi enne reisi minu mureks ainult õigel hetkel õigesse kohta…
Mu väike armas arvuti on tagasi minuga! YAY! Sain Dellist kõne, mida ma võiks katsetada ja see töötas. Pole küll 100% korras, aga saan vähemalt kasutada. Super super super. Ma nii kaifin oma muusikat ja oma pilte ja oma faile. Ja üleüldse teise arvutis olemine on kuidagi niiiii ebamugav. Pühapäeval saabus mu pere tagasi koju…
Kolmapäev on vaba päev, see tähendab poole lõunani magamist. Absoluutselt! Õhtupoolikul käisin Walmartis, ostsin omale suure hunniku asju. Kui täpne olla, ostsin teistele. Üllatuste rada hakkab nüüd tulema. Endale sain lõpuks perekonna sildiga pildiraami ning mandariinid. Ohh, kuidas ma igatsesin seda maitset ja lõhna. 1,3kg pakk maksis 4 dollarit. Õnneks ma ei tea, kui palju…
0 Comments
Muidugi läheb! Mõtlen ikka lugejatele ka, et oleks mida lugeda. Aitäh 🙂
Oi, või et läheb põnevaks?!?!? 😀 Suurepärane! Sul tõesti nii põnev elu igatahes, et väga huvitav on sellele kaasa elada. Hoian pöidlad pihus, et kõik sujuks. Head reisi jätku!
Muidugi läheb! Mõtlen ikka lugejatele ka, et oleks mida lugeda. Aitäh 🙂
Oi, või et läheb põnevaks?!?!? 😀 Suurepärane! Sul tõesti nii põnev elu igatahes, et väga huvitav on sellele kaasa elada. Hoian pöidlad pihus, et kõik sujuks. Head reisi jätku!