Lavašiotsingud Tallinnas
Nagu aastavahetusele ikka kohane, ostavad inimesed hästi palju süüa ja poed on tühjad nii elementaarsest kui ka alkoholist, magusast ja üleüldse peaaegu kõigest. Meie pere korraldab väikse peo sel aastal oma kodus, mis-tõttu pidime ka veidi poodides käima ja kraami ostma. Kui kõik muu oli olemas, siis lavaši ei olnud lihtsalt mitte kuskil. Meil oli vaja seda õhukest värki, millega saab lavaširulle teha.
Kõigepealt käisid ema-isa poes, tõdesid üsna leebelt, et kuule siin polegi, vaatame mujale. Esialgu tundus, et no, mis see siis ära ei ole, see siuke kaup, et üsna tihti peame otsima mitmes poes. Kui siis oli järjest läbi käidud Selver, Solaris, Kaubamaja ja Stockmann ning igalt poolt oli vastu vaadanud tühjus, hakkas juba kerge paanika tekkima. Mitte sellepärast, et nüüd sureks ära, kui ei saa, aga suur hunnik sinki oli ju juba ostetud ja sellega ei osanud küll muud teha. Kui siis ma vastu ööd veel viimases lootuses Sadama Rimisse läksin, püüdsin sealt ühe müüja kinni, kes mind aitas ja lohutas ja ütles, et neil küll ei ole seda, aga no hommikul võib tulla. Seletas veel mulle, et see selline kaup, mis enne avamist poodi tuuakse, seega tuleb kohe hommikul joosta ja loota, et on. Kui ei ole, siis ei tulnud ka. Iseenesest väga armas temast muidugi, aga minu jaoks tundus nii uskumatu, kuidas lihtsalt terves Tallinnas ei ole mitte ühtegi lavaši.
Niisiis täna hommikul, selg vastu seina surutult tuli seda lavaši ikkagi otsima hakata. Viimases ahastuses (kui oli selge, et seda pole ka Maximas, Prismas ega Ülemiste Rimis) helistasin Peetri Selverisse ja küsisin, et kas neil on ja siinkohal suur suur suur aitäh Reelikale, kes läkski minu pärast vaatama, kas on ja leidnud viimased kaks, pani need mulle kõrvale ja lubasin 15-minutiga kohal olla. Ja olin ka. Lavaš see meie majja saigi!
Ausalt, nagu mingi nõukaaeg, kus midagi ei olnud saada, kõike tuli hankida !
Ilusat vana-aasta lõppu kõigile!
Haha, sellest võiks ju siis lausa raamatu kirjutada 😀
Ja meie pere otsis seda 1. ja 2. jaanuaril taga :D. Samamoodi olid muud asjad külmkapis ootamas. Lavašši ei olnud ei Tallinnas ega meie kodukohas kuni lõpuks külla tulevad sõbrad Pärnu linnast kuskilt leidsid.
Haha, ma ei oleks nii süüdistav. Me mõtlesime ka juba igasugu variante, kuhu see "lavaš" valmis keevitada, aga õnneks läks õnneks. Naljakas mõelda, et selline asi nii defitsiitkaubaks osutus.
Sina siis olidki see, kelle pärast meie poisid Peetri Selverist lavašši ei saanud! Ühtlasi ei leidnud Pärnust tulnud sõbrad seda Pärnu poodidest ja meie veel kolmest Tallinna toidupoest. Aga kuna ka meil olid singid ostetud, siis haarasime viimases hädas poest hoopis wrapid kaasa ja sai täitsa kenasti ka neisse rullitud! Kuigi tööd nõudis see natuke rohkem. 😀