Kui tundub, et olen sattunud paradiisi

Tiksubki läbi minu esimene täispikk päev uue pere juures. Ja ma olen nii rahul.

Eile olin mõne tunni oma toas üksinda, elasin suurelt Eestile korvpallis kaasa. Enne veel seletasin Adamile, miks see mäng oluline on ja kui suur fänn ma ikka olen. Eesti kahjuks kaotas ja mu pere siin oli ka kurb, sest ma enne seletasin tõesti õhinaga, et see võit on oluline. Pärast korvpalli tundsin, et ma kuidagi nii väsinud, tulin oma tuppa tagasi ja magasin tunnikese. Voodi on nii suur ja siin on nii palju patju, et kui ma teki all olen, siis mind ei näegi, ainult üks suur patjade hunnik on.

Pärast tudumist uimerdasin niisama, tutvusin natuke ülemise korruse eluga ning ühel hetkel Amee textis mulle (textimine on sama nagu meil sõnumite saatmine telefoniga, ainult et ameeriklastel on see tasuta ja siis nad textivadki kogu aeg), et nad lähevad välja sööma, kas ma tahan ka tulla. Haha, eriline mugavus ikka altkorruselt ülesse textida. Saatsin vastu, et muidugi tahan ja panin ennast riidesse ning läksin õigeks ajaks alla.

Sõitsime Dewey’s pizza restorani, mis pidi olema Ameerika üks populaarsemaid ja Ohio parimaid. Seda näitas ka rahvatung. Helistasime ette, et tuleme ja ikkagi pidime kohapeal 30 minutit ootama. Aga mulle kinnitati, et see on seda väärt. Köök, kus pizzasid valmistati, oli seal samas, klaasi taga, sai vaadata, kuidas tehakse. See kutt, kes taignapallist lapiku pizzapõhja tegi, oli uskumatult osav! Lennutas tainast nagu võlur, ma siiamaani ei usu. Pole siukest nalja enne näinud. Ja vahepeal viskas jahu vastu klaasi, laste suunas, kes teda vaatasid. Oh neid kilkeid! Minu Evie muidugi kilkas ka.

Lõpuks saime lauda, siis mulle tehti selgeks, et siinsed pizzad on kohutavalt suured ja meil oleks targem võtta pool-pool. See tähendab seda, et pool pizzat on ühe maitsega, pool teisega. Voh, see on päris asjalik, minu meelest. Poole valisin mina, sest ma ei söö mitte midagi ja teise poole Amee, sest ta ka ei söö mitte midagi. Ja siis Adam pidi meie valiku all lihtsalt kannatama. Amee valis mingi juurviljavärgi ja siis Adam nokkis sealt pealt nii paprika, oliivid kui ka sibula lihtsalt maha. Haahaa! Mina valisin Hawaii, millelt Adam ananassid maha nokkis. Heh, hea kooslus ikka, kui kolm tükki saavad kokku, kes ei söö midagi. Muideks, lastele käis Adam McDonalds’sist kana nagitsaid toomas, sest nemad *üllatus-üllatus* ei söö ka midagi. Isegi pizzat mitte!

Samuti oli seal restos ameerikale omaselt re-fill süsteem ehk joogid täidetakse tasuta. See hakkas ühel hetkel väga närvidele käima, sest ma jõudsin ainult 2 lonksu võtta, klaas oli pooltühi ja nad juba viisid selle minema. Mu klaasi täideti umbes 10 korda selle poole tunni jooksul. Lõpuks ma sõin 2 pizzalõiku ja mu kõht oli nii täis (ilmselt mängis oma osa ära joodud coca hulk).

Evie mangus meile magustoidu ka välja ja pizzarestorani kõrval oli mingi jäätisekohvik, Adami sõnul Ameerika parim jäätis ning kui me sisse astusime, arvasin, et ma ei saa sealt iialgi välja.. Nii palju jäätisesorte ja mina, suur jäätisefänn, pidin valima millist soovin. Lõpuks ma otsustasin lihtsalt Evie maitset usaldada ja võtsin miski marjajäätise šokolaaditükkidega. Vist oli, siuke mustika maitseline oli ja lillat värvi ka. Kahjuks olin ma üliloto ja unustasin nii kaamera kui ka telefoni kaasa võtta, seega mul pole ühtegi pilti. Edaspidi ma üritan seda vältida.

Lõpuks kui koju jõudsime, oli lastel juba vanniaeg ning mina käisin ka pesust läbi, panin pidzaama selga ja pugesin oma padjahunniku vahele. Ja ma ei taha neid patju siit voodi pealt ära võtta, mulle meeldib see tunne. Igaks juhuks mainin, äkki muidu mõni torkab, et ma võin need ju ära ka võtta.

Minu uni oli jube katkendlik, vaheldumisi tunni magasin, tunni olin üleval ja nii kella üheni välja. Siis sain rohkem tunde magada ja mingi kella viie ajal jäin uuesti unne ning ärkasin pool kümme. Liigutasin ennast korraks ja mõtlesin, et ah tavai, magan veel. Niisiis jäin kell kümme uuesti magama ja ärkasin pool kaksteist. Kui ennast liigutasin, sain Adamilt tere hommikust sõnumi, kuhu oli lisatud, et ta ei vaja mu abi täna hommikul ja nautigu ma vihmast päeva.

Tõepoolest, vihma sadas siin täna päev otsa. Ja ma ei teagi, kas halva ilma tõttu või millegi muu tõttu, aga söögiisu oli täna pea olematu. Ei tahtnud hommikust, ei tahtnud lõunasööki.. Jõin aga vett hoolega, siin nad ju hoiavad väikesed veepudeleid (ja ka coca-cola purke) kogu aeg külmkapis, ükskõik, mis hetkel lähed, kogu aeg on külm. Mõnus!

Vestlesime Adamiga autosõitmisest ja ta lubas, et kui Amee töölt koju tuleb, võime sõitma minna, et saan veidi harjutada. Kuna aga Gram magas ja Evie tegeles oma asjadega, tulin üles tagasi ja kasutasin ära soodsat kellaaega, mil kõik eestlased olid internetis. Jutustasin ühe ja teisega, mingi hetk panin hoopis teleka tööle ja vaatasin “Julia ja Julia” filmi ära. Eks tõlkes läheb pool kaduma ja natuke ei saanud aru ka, siis üldse ei meeldinud. Subtiitreid oleks vaja, haahaa.

Mingi hetk siis läksin alla tagasi, vaatasime koos Grami, Evie ja Adamiga telekat kui Amee koju tuli ja teatas, et piimapudel on katki ja terve auto on piima täis. Yay! Tore lugu küll. Veidi segadust kohe kui koju tuli. Arutasime uuesti minu tühja kõhu üle (ilmselt Adam kurtis talle, et ma ei söö) ning nüüd sain lõpuks öelda, et kõht on tühi. Kuna Ameel läks söögitegemisega aega, kasutasime meie Adamiga selle ära, et sõitma minna. Huhh, alguses nagu korraks kartsin, aga minut pärast algust oli hea olla. Auto nagu auto ikka, pidurit peab ainult rohkem tallama kui ma harjunud olen, aga sellega saab ka hakkama.

Sõitsime üle poole tunni mööda linna ringi ja Adam näitas mulle, kus shopingukeskus on, pidid outlet poed (ehk odav kaup) olema ning trummipõrin – ma nägin ka Tommy Hilfigeri silti. See vihje oli ainult mu isale.  Eks ole näha, kas saan homme sinna uudistama minna või nädalavahetusel, mis mul vaba on, aga igal juhul on see lõpuks leitud ja olemas.

Autos saime ka Adamiga rohkem rääkida, ta on SUUR spordifänn ja mina ju olen samuti, seega meil ühiseid teemasid jätkus. Rääkisime korvpallist, jalgpallist, pesapallist ja olümpiamängudest, ütles, et vaatas neid kogu aeg ja Amee oli nii kuri olnud ta peale, et kaua võib vaadata ja siis mina rääkisin, et mu esimene hostpere oli nii spordikauge kui üldse veel võimalik, et nad avastasid sel aastal, kes on Usain Bolt. Adam ütles, et ta arvab, et Amee ka ei tea ja käskis kodus järgi küsida. Ma mõtlesin, et ah ära aja, igaüks teab, kes ta on, ta on ju Jumal. Adam arvas, et Jumal on ta küll. Adamile ja Ameele meeldib laulda ka, Ameel on nii ilus lauluhääl, Adam täna tegi paroodiat, ma ei mäletagi kelle laulule.. Mingi naine igal juhul ja siis laulis kõva häälega, ma naersin nii kõvasti, et pidin kraavi sõitma, hahahaaa..

Seoses kraavi jutuga, siin pole teepeenraid. Reaalselt. On tee ja siis on kuristik. Päris õudne. Sellepärast see kraavisõitmine ongi selline üsna lihtsasti juhtuv asi. Auto peab kogu aeg sirgelt teel olema. Adam tegi mulle suure ringi läbi ja ümber Cincinnati ja üks ristmik oli selline, kus kaks rida pööras vasakule, aga pärast pööret oli neli rida ja mina siis automaatselt pöörasin sinna, kuhu minu rida teoreetiliselt pidi minema, kui järsku Adam karjus “AWESOME.” Nende eelmine au-pair oli seal samas kohas siukse jama kokku keeranud, et Amee sai infarkti ja Adam pea nuttis tagaistmel ning nad otsustasid, et see tüdruk ei saa nende juurde kauemaks jääda, haahaaa.. No okei, tegelikult ei olnud asi ainult selles ühes kohas, see tüdruk väidetavalt tõesti ei osanud sõita.

Niisiis, kui me koju jõudsime ja ma kõik õigesti olin teinud, ei eksinud ühegi märgi ega kiiruse vastu, auto oli terve, tuju oli hea, küsis mu sõiduõpetaja, kas ma sündisin rool peos. Super! Tehtud! Vähemalt on midagi, mida ma nii pagana hästi oskan. Läksime tuppa, Adam ütles Ameele “Auto on katki..” Ma pidin naerukrambid saama, Amee nägu oli lihtsalt, hahahahaa, aastanägu. Ta ütles, et tal jooksis terve elu juba silme eest läbi, et kas tegelt ka peab jälle uue tüdruku otsima, et enam küll ei taha, ei jaksa.. Haahaa!

Tuju oli sellega terveks õhtuks heaks tehtud. Amee küpsetas lasanjet ja pastat, mina jäin täna viimase juurde, kuna lasanjes olid nii oliivid kui ka mais ja mind hoiatati, et see on vürtsine. Söögialguses loeti laua ääres palvet. Ma olin natukene segaduses, sest eesti keeles tean ma seda palvet küll, aga inglise keeles oli see minu jaoks natuke keeruline. Ma siis panin lihtsalt käed kokku ja mõtlesin ilusaid mõtteid, et küll on hea, et elu on lill ja kõht on täis.

Õhtusöögi ajal uurisid Evie ja Adam, et noh, kas pärast 24 tundi nende majas on mul tunne, et appi, kus lennuk on, ma tahan tagasi eestisse. Hehehe.. Rääkisin siis neile, mida ma tegelikult neist mõtlen ja kui õnnelik ma olen ja Amee ütles, et tema on ka minu üle õnnelik. Nii hea, nii hea. Küsisin siis Amee käest, kas ta teab, kes on Usain Bolt. Ta ütles, et ei tea. Adam vaatas mind siukse näoga, et ma ju ütlesin..

Õhtusöögi järel mängisin lastega, sain nendega väga heaks sõbraks, juba sain head ööd musi ja kalligi ning Evie oli terve õhtu mu kaisus, vaatasime koos Jurassic Parki (kas ajuvabamat filmi annab teha??). Nägin ka kurikuulsa lastekaristamismeetodi “time-out” ära ja ausalt öeldes selle draama peale, mis Evie korraldas, oli mul tunne, et ma vaatan otseülekannet Supernanny saatest. Seal lapsed korraldasid ka alati siukest jama, kui nad time-outi saadeti.

Ühesõnaga, Evie lõi Adamit vihaga ja see tähendas time-outi. Evie arvas, et ega ikka ei tähenda küll ja Adam võttis ta kick-kicki ära (see on mingi teki moodi asi, mis Eviele sündides kingiti ja mis on talle kõige olulisem asi, selleta ei lähe ta isegi kodust välja) ja Evie korraldas MEELETU stseeni. Time-outi ta lõpuks ei jõudnud, ta ostis ennast sellest vabaks kallistustega ning vabandusega ja isa eest kohustuste ära tegemisega (päris kaval Adamist mu meelest), tõi ise Grami mähkme ja pidžaama ülevalt alla. Siis sai ta ka oma kick-kicki tagasi.

Kella üheksa ajal oli minul juba nii suur uni, et ma tulin oma tuppa ära, ja ronisin teki alla. Sai natukene Margusega veel jutustatud (mu vapper eestlane, kes öösiti tööl on ja mulle meelelahutust pakub) ning blogi kirjutatud. Nüüd jälle linnuke kirjas!

Homme tegusam päev vast ees ootamas, äratus on paigas ja paar asja ka, mida teha vaja.

Kuna mul rohkem praegu pilte pole üles pandud, siis minu pildiriiul

Paharett Brutus mu voodis möllamas

Paharett Brutus uut pahandust välja mõtlemas, haahaa