Keerame kella ja töötame usinasti

Ameeriklastel algab nädal pühapäevaga, seega võin öelda, et esimest korda alustasin töönädalat päris algusest ehk ma siis töötasin pühapäeval. Zuri jaoks oli see nii uskumatu, ta küsis mitu korda üle, ega ma ometi valesti aru ei ole saanud graafikust. Haha.

Tööpäev möödus üsna toredalt, hoolimata sellest, et ma nii väsinud olin, et ümber kukkumise oht pidevalt ähvardas. Kuna väljas oli 18 kraadi sooja, õhtuks lausa 20, pidasime õhtusöögi lastega õues ning mängisime peitust ja kulli ning jooksime niisama ringi.

Peitus – kui mina teda ei näe, ei näe tema mind ka ju, ega ju?

Leitud – tule välja!

Kui tööpäev lõppes, vajusin voodisse ja magasin enne kui lapsed, kuulsin neid veel ukse taga kilkamas, kui mina juba unemaale suikusin. Hommikul oli Evie enne mind üleval. Uskumatu laps, kunagi ta ei väsi.. Hommiku esimese tunni veetsin ainult Eviega, sest Graeme sai aru, et kella keerati ja magas kenasti ajani, mil ta tegelikult üles ärkab. Brutus oli minuga vapralt üleval, aga saime mõlemad aru, et eks see paras jamps vana aja järgi kell 6 ärgata on.

Tööpäevas midagi erilist ei olnud, viisime Evie kooli ja käisime siis pangas, Graeme käis jälle südameid vallutamas. Mul aga polnud õigeid dokumente kaasas, sest ameeriklastel on pangakonto avamiseks vähemalt kahte erinevat dokumenti vaja (nüüd siis tulevad turvalisusest mulle rääkima?), aga sain vähemalt info kätte, mida vaja ning homme ilma lasteta siis uuele katsele. Näis, kas võtan homme end kokku ka, et teise panka karjuma minna või mitte. Täna Killuga arutasime, milliseid lauseid ma peaks õppima, ma ise arvasin, et “kaeban kohtusse,” “annan kohtusse,” ja “tulen juristiga” on okei, aga Killu lisas, et ma peaks ennast põrandale maha viskama ja karjuma ning lõpuks ähvardama relvaga. Hahaha. Meganaljakas lihtsalt.

Pärast Evie kooli sõitsime korraks Zuri juurde, aga teda polnud kodus ja ei tulnud ka ja ma ei saanud teda kätte ka, seega sõitsime sama targalt koju tagasi. Lõuna + uinak ning pärast seda tuli juba Amee koju ja kuigi ma mõtlesin, et ma lähen välja, ei viitsinud lõpuks minna, rääkisin hoopis Lauraga juttu ning siis õhtul väike trenn + kool ja ongi uneaeg käes.

Amee tõi mulle snäkke, ma avastasin need eelmine nädal koolis, sealt snäkiautomaadist ja hakkasid hullult maitsema, nüüd sain kohe suure paki. Aitäh aitäh. Ja Laura tegi kalanägu mulle, haha (ära nüüd kurjaks saa).

Igal juhul siis nädala neljast tööpäevast on mul juba 2 üle elatud, üks veel, siis vaba, siis üks veel ja siis REISILEEEE!! Oooje.