Kaks kuud vaikust
8.mail kell 10.35 oli mul veel viimane intervjuu Ismira firmaga, täpsustasime üle, kuhu ja kellena kandideerin, vaatasime, et ühendus-heli-pilt oleks suurepärane ning saanud oma vahendusagendilt soojad edusoovid, jäin ootama intervjuud juba kruiisilaeva firmaga.
Veidi pärast kella 11 helistaski mulle Royal Caribbeani esindaja Juliana ning meie intervjuu võis alata. Allaril oli ka intervjuu, kohe pärast mind. Minu meelest läks täitsa hästi, kuigi oli näha, et naise nägu vajus ära, kui kuulis, kui “palju” töökogemust mul sellel alal varasemalt on.
Mõne aja (päeva) ootasime vastust, tuli mulle negatiivne, Allarile positiivne. Mõnes mõttes oli kurb, mõnes mõttes rahulik, kuidagi mingi osa minus enam ei tahtnud sinna minna. Elasin Allarile kaasa ja uurisime, kuidas edasi käituma peab ning mida rohkem talle kaasa elasin, seda rohkem tahtsin ise minna. Ahjaa, põhjus, miks tema sai ja mina ei saanud, oli minu puhul töökogemuse puudumine vastaval alal, temal jagus seda küllaga.
Kuniks siis ühel päeval vaatasin uuesti Ismira (vahendusfirma Euroopas) lehte ning avastasin, et ühel kruiisifirmal tuleb intervjuupäev Tallinnas. Ja kuigi neil ei ole seda töökohta, mida ma tahtsin ning hetkel pakutakse vaid kajutisse rätikutest luikesid tegema, siis ma isiklikult arvan, et ülipohhui, sest kui laevale ära saad, võid hakata korraldama seal mida iganes.
Kandideerisin uuesti, samuti oli mul uuesti “kirjutamisvestlus” ja Skype intervjuu. Mõlemad möödusid edukalt. Seekord ei olnud mul enam see naine, kes mulle ei meeldinud, vaid uus ja ta on palju ägedam, in my opinion. Tuleb uuesti allkirjastada paberid (seekord teisele firmale), teha korrektuurid CV’s ning need ära saata. Nii saab minu nimi kirja 9.augustil Tallinnas toimuvale intervjuule. Ja seal ma alles oma ilusa näolapiga paugutan. Stay tuned!