13.aprillil olime mina ja Meelika ja Airi koos vabad, nii et käisime kiire rannatiiru, et nautida ilusat ilma ja sooja päikest ja olla pärast väike vähk. See kusjuures jäigi mul viimaseks rannakorraks Floridas sellel hooajal.
14.aprillil käisin ma oma Florida juuksuri juures veel viimast korda juukseid korda tegemas ning pärast seda veetsime päeva Norbiga pargis, sest esialgu meil oli küll plaan mu sünnipäeva pilti tegema minna, aga ma olin nii tujust ära millegi pärast ja nii tegime hoopis plaanid ringi ja tore oli, et tegime, sest pildid tulid teisel päeval palju ilusamad.
Sama päeva õhtul käisime Rogersitega Post and Vine’s õhtusöögil, nad kutsusid, et minuga veel viimast korda koos süüa ja veidi ka ärijutte rääkida ühe plaani osas, mis neil suveks on minuga seoses. Ma hetkel veel ei hakka rääkima ja hõiskama, kuivõrd see pole kindel ja ei taha ära sõnuda.
17.aprillil tegime Norbiga väikese Fort Lauderdale päevatripi, käisime Mijakos söömas, Rossis mulle peoks kleiti otsimas ning Triinul, Lilyl ja Rosiel ka külas, hüvastijätmas. Õhtu lõpetuseks käisime Euro Delightsi poes, kus ma ostsin mingi 50 kohukest, ilma naljata.
22.aprillil oli Brigitta sünnipäev, minu totaalne sister from another mister. Õnneks, kuna me enam ei elanud koos, oli mul tunduvalt lihtsam talle üllatust korraldada, tegelesin sellega juba päev varem lõunapausi ajal ja peitsin kõik asjad Norbi korterisse. Kui ma esialgu mõtlesin, et lendan talle ukse taha juba keskööl, siis otsustasin kiirelt ringi ja läksime hoopis hommikul koos Airi ja Meelikaga, laulma ja kingitusi üle andma.
Kuna too päev oli minul John’s Islandil viimane, tegi Brigitta selle ohverduse ja töötas oma sünnipäeval, et saaks viimase päeva minuga koos veeta. Seega, lõuna ajal käisime me Mulligansis, sünnipäevajooke joomas ja tööl tegin ka preilile šampuse vaarikaga (sest bartenderil maasikat polnud), ärge kellelegi öelge.
Ja pärast tegime autos kiire uinaku, sest päike + margariitad kustutasid meid kõiki päris ära.
Õhtul pärast tööd korjasime jälle neiud kokku, Airi, Meelika, Reelika, mina ja Brigi ning Norbi ja James liitusid ka ja läksime Sol Mari kokteile jooma, et oleks Brigil natukenegi sünnipäeva tunne. Eriti masendav ikka sünnipäeval tööl olla, minu arvates. Seltskond oli vahva ja paar jooki ka ja peaaegu keskööks olime juba kodus tagasi, et järgmisel päeval täie tervise juures olla.
23.aprillil seadsime autorattad West Palmi poole, mina, Brigi, Meelika ja Airi. Esimese peatusena käisime Rossis ja TjMaxxis, sest mõnel oli vaja kohvrit, mõnel kleiti õhtuseks peoks. Mul küll oli tegelikult kleit juba olemas, aga ma leidsin ikkagi kolm uut ja viisin selle esialgse siis tagasi. Lõpuks viisin ma tagasi ka selle, millega ma peol käisin, sest ma unustasin hinnasildid külge ja see hakkas hargnema ja ma ei tahtnud. Edasi käisime me Publixis ostmas snäkke ja jooke (vaata allolevat kärupilti veepudelitega) ning järgmine samm oli meil hotell, mille olime organiseerinud täitsa kesklinna ja mis oli väga uhke ja äge. Tegime kiire iluune ja sättisime siis valmis, tegime joogid-söögid ja ajasime niisama mulli.
Sellega siis läksin lõpuks peole
Samasuguse ostsin ma alguses roosa, millega ma plaanisin peole minna, aga tumesinine oli nii palju ilusam, nii et roosa läks poodi tagasi hoopis
Iluuni
ja paar tundi hiljem
Tegime taimeriga grupipilti, Airi pidi vajutama pildi tööle
Kui Airi lõpuks tegi mis kästud
Vaade hotellist, see sinine taustal on jõgi
Kella kaheksaks (mitte keegi ei uskunud, et me päriselt ka jõudsime õigeks ajaks) läksime Uberiga avokaado restorani, mis jättis mulle super super hea mulje, söögid olid imelised, joogid olid korralikud ja magustoidud olid nii nii head. Arve oli ka kaunis 300$/250€.
Pildil on tuna poke bowl, grillitud avokaado, steik startar ja rock shrimp bang bang.
Ja alloleval pildil on mango-key lime pie, avokaado creme brulee, mingi avokaado-espresso kraam ja karamelli-avokaado laavakook. Ma võin siinkohal ka täiega jama ajada, sest neil pole menüüd onlines ja ma ei mäleta täpselt, mis me seal korraldasime.
Ja alljärgnevalt minu emotsioonid espressomartiinile:
Ps! Ma ei joo kohvi ja ma proovisin seda esimest korda.
Hiljem läksime peotänavale, kus me käisime kõigepealt ühes katusebaaris-klubis, tantsisime (mina küll veidi vähem kui teised oma vigastuse tõttu) ja möllasime ja läksime siis edasi teise klubisse, mis muusika poolest oli väga lahe, aga me nägime seal koera, kelle omanikud olid täiesti mõttetud inimesed ja Meelika ja Airi läksid seal peaaegu kaklema nendega ja me ei suutnud seda vaest koerakest seal vaadata ja läksime minema. Läksime järgmisse restorani, kus tellisime joogid ja friikartulid trühvliga (need maksid pagana 9$/7.50€) ja pärast seda me kõndisime peaaegu kilomeetri koju, sest uber maksis 20$/16.6€ ja see tundus mõttetu. Ma lihtsalt mainin, et mul olid esimest korda kontsad jalas augustikuust saadik ja kuigi me saime väga kenasti hakkama, siis paar järgmist päeva näitasid mulle väga kindlalt, et selleks oli ilmselgelt natukene vara.
kõik, mis friikartulitest pildile jõudis
Järgmisel hommikul ärkasime, olime kõik enam-vähem elul ja läksime siis Cheesecake Factorysse, sõime mõnusalt kõhud täis ja sõitsime tagasi Vero Beachile.
25.aprillil käisime Brigiga koos shoppingu tuuril ja õhtusöögil, meil oli mõlemal vaba päev, minul üldse töö selleks hooajaks läbi ja Brigi küsis kolm päeva järjest vabaks, et rõõmsalt tähistada.
Kas mul oli neid vaja? – Ei Kas ma ostsin need ikkagi? – Jah
Ta mul vahepeal väga pildihäbelik
27.aprilli hommikul käisin ma ortopeedi vastuvõtul, et kindlaks teha, et New Mexicosse minek on arsti poolt lubatud ja kõik on operatsioonijärgse paranemisega korras. Ma ise olin üsna hirmul, sest see jalg endiselt aeg-ajalt läheb ülipaiste ja aeg-ajalt ei lase öösiti magada ja aeg-ajalt tunnen seda plaati, kui jalga katsun ja seda on suhteliselt näha ka. Aga arst kiitis kõike, operatsiooni, paranemist ja minu ja mu jala koostööd. Ütles, et ma lihtsalt ootan liiga palju liiga kiiresti ja pean endale aru andma, et operatsioonist ei ole möödas kaheksat kuudki, et sellisest asjast paranetakse aastaid. Ja kiitis, et tegelikult on kõik paranenud ülihästi ja oli väga imestunud, kui kiiresti ma karkudest loobusin ja ise käima hakkasin.
Lisaks saime me oma teise doosi vaktsiini, mis läks väga libedalt ja isegi kiiremini kui esimesel korral. Nii, et nüüd ametlikult vaktsineeritud.
Ja siis jälle hunnik pilte vähema jutuga:
Kui ema kirjutab, et ta on täiega tubli oma dieediga, siis mina saadan pildi, kuidas ma söön Snickersit
Sellest naljast saavad küll ainult inglise keeles töötavad serverid, aga see sõna peaks olema “blackened” mitte blackhand, my gosh, kuidas ma naersin, kui ma nägin
Keiri tegi jälle ilusad patsid
Keegi joonistas menüü peale Janose ja Evelin ei pannud tähele ja tegi väikesed koopiad kõikidele serveritele selle Janosega 😀 😀
Me terve hooaja oleme söönud asju plastikkarbist kuniks ma siis viimasel nädalal otsustasin, et kurat, mina tahan süüa nagu normaalne inimene ja võtsin endale taldriku ja panin kogu toidu taldriku peale
44444 miili täis
Hey sõber
Meelika stiili avokaado söömine
Ükspäev sadas nii kõvasti vihma, et ainult autosse minekuga sain ma läbimärjaks
Mu jalanõud ja sokid olid läbimärjad
Ja pluus kuivas, olin pusa väel tööl 😀
Järjekordne masterchef õhtusöök
Viimane päev tööl
Sellises majas elasimegi Vero Beachil
Käisime Aleni restoranis söömas, ta ei viitsinud meie veeklaase täita ja jättis terve kannu lauale
Mu Viimasel päeval käisid Rogersid ka veel Jacksis söömas, et lõplikult hüvasti jätta ja olime seal lõpuks kõik pisarad silmas, Brooke ja Payton ja mina
Sünnipäevapiltide esimene proovipilt, mu lemmikpilt lõpuks haha
Täna siis USA Iseseisvuspäev, väga tähtis ja püha päev. Algselt pidi meil kodus täna suur pidu olema, aga kuna ilm on erakordselt halb, lükati see laupäeva peale. Suur pidu Hamiltonis toimus aga eile, Oxfordi Community pargis. Läksime sinna terve perega + Zuri (kuigi ta on ka juba meie pereliige) + kohapeal kohtusime mu hostema sõbrannade…
Eile magasin ma keskpäevani ja suhtlesin siis veits Killuga, kellega polnud ammu rääkinud. Kella ühest hakkas “Su nägu kõlab tuttavalt” otsesaade, mis oli seekord no nii hea, et oi-oi-oi. Iga artist oli hea. Kuna ma teadupärast Getteri fänn olen, siis ma lootsin, et ta viimases saates teeb midagi lahedat ja pääseb esimese nelja hulka ning…
Teisipäevane tööpäev oli mul pärastlõunal, kella ühest kuni poole üheteistkümneni õhtul. Ja mu päev oli lihtsalt nii suurepärane, lapsed olid imearmsad ja Graeme ütles esimest korda “I love you.” Mulle. Võite ette kujutada, kui armas see hetk oli. Kogu päev möödus ilma ühegi tülita, me tegelesime joonistamisega, meil oli tantsuõhtu ning lõpuks nuiasid lapsed vanni…
Niisiis alustasin Eesti Laulu vaatamisega ja sain aru, et tervis on täiesti olematu. Ma ei suutnud endast kahte grammigi liigutada. Läksin alla juua võtma, töömees oli nii heas tujus, puhus juttu minuga, ma lihtsalt mõtlesin, et appi, palun räägi eesti keeles, ma ei jaksa üldse mõelda..Laulusaadet oli tore vaadata, minu lemmiklaul võitis ning kõik tore….
Tahtsin veel juurde öelda, et kütusehind langes sel nädalavahetusel 2.99$ gallon, mis tähendab umbes 0.60€ liiter. Ma loodan, et te lähete kadedusest siniseks. Lisaks kuna minult on palju küsitud, mis tunded valdavad minu perekonda seoses koolitulistamisega, siis ütlen, et nad on šokis. Terve nädalavahetus on olnud televiisor täis uudiseid selle kohta ja täna rääkis Adam,…
Esmaspäevane päev Lidia juures oli üsna tegus, kuna pakkisin oma asju, riideid kokku ja elamise ka panin ilusti kokku ja järgi ning vestlesime tema hostemaga hästi pikalt. Olen varasemalt ka maininud, et mu tugiisik oma tööd väga ei tee, aga siiani olen olnud arvamusel, et rematchide puhul on ta parim. Sest siiani on olnud, viinud…
