Esmaspäev
Täna oli Eviel koolis pildistamine, see tähendas ekstrailusaid riideid ja soengut. Jah, ma tahan ka endale tütart, nendega kohe on lõbus, haha. Kusjuures, minevikus on olnud mul päris mitu perekonda, kelle juurde ma pole lapsehoidjaks läinud just see-tõttu, et peres on poiss ja mul üsna tihti ei teki lihtsalt klappi nendega. Keir oli üks ja esimene ja siis pikka aega ei julgenud kedagi teist proovida, viimane laps – Ralf – aga purustas mu hirmu täielikult. Ja praegu Gramiga ka väga tibatoba.
Igal juhul me hakkasime täna kohe varakult ja aegsasti ennast sättima, et mingeid üllatusi ei tuleks. Üllatus tuli aga sealt, kust seda oodatagi ei osanud. ÕUEST! Me lõdisesime kõik külmast, Evie pea röökis, et nii külm on, mis juhtus, kus suvi on, kus päike on, mis toimub.. Istusime ruttu autosse, autoaken oli jääs, maa oli valge. Panin soojenduse põhja ja lihtsalt ootasime, et soe hakkaks. Järgmisel hetkel hakkas auto karjuma, et “check front left tire pressure,” natukese aja pärast karjus juba, et “check front right tire pressure” ja kui ma siis Amee käest küsisin, et kus ma seda rõhku siis tsekkida saan, ütles ta, et no problemo, asi on külmas õhus.
Alles siis vaatasin ekraanile ja nägin, et väljas on 35 Fahrenheiti. Kas te teate, mis see tähendab? See tähendab täpselt poolteist kraadi üle nulli. ISSAND JUMAL. Ime ka, et külm oli. Kuigi seda valgest maast ja jääs olevast autost oleks võinud arvata, aga no ei ei ei.. Siukest nalja küll ei oodanud. Väga jube.
Käisime Gramiga pärast Evie kooliviskamist veel bensiinijaamas, ma kohe meelega ei taha tervet paaki täis tankida, mulle nii meeldib tankimas käia. See on nii tore tegevus siin. Ja koju. Maja oli nii külm, et tahtsin nutma hakata ja rohkem riideid selga panna.
Hommikul Skypesin veel Allariga, kes ütles, et mu tujud on muutlikud nagu Eestimaa ilm. Haha! Nädalavahetusel tegin sama asjaga Zurile ka nalja, öeldes kõige pealt, et tahan ühte riiki, siis 10 minutit hiljem, et koju hoopis ja siis tunni pärast, et ma ei taha USAst enam kunagi ära minna. Liis (meenutan vahepeal, kes ta on – aupair, eestlane, elab Virginias, mu superlahe semu) ütles ka eile, et tema pikendas oma olemist siin ühe aasta võrra. Nii palju siis meie koos koju minemisest.
Naersime eile koos Liisiga, et eestis läheks küll raskeks, ilmselt teeks mõne parempöördegi punase tulega. See jääb siin nii külge. Kuigi, kui me klubis käisime ja siis sealt ära tulime, siis ma küll seisin tükk aega punase tule taga kuni Madelene küsis, et mis ma teen. Ütlesin, et no imetlen ümbrust. Haha. Ilmselt siis oli asi ikkagi minu väsimuses, sest muidu ma armastan punase tulega pööramist.
Lõunaajal siis Eviele kooli järgi ning koju, kus me sõime lõunasöögi, mängisime mänge ning kella ühe ajal läksid kõik vabatahtlikult magama, ilma mingi probleemita. Mina jäin umbes kahe ajal magama. Kolmest ärkasime Eviega, veidi hiljem Gram ka. Jätkasime oma mänge ja käsitööd, täna oli täiesti televiisori vaba päev. Vahel on sedasi ka päris hea. Kella nelja ajal tuli Amee koju ning minu tööpäev lõppes, aga kuna ma ei tahtnud teda üksinda eriti jätta, siis veetsin õhtupooliku allkorrusel.
Rääkisime mu kooliasja läbi, ma natukene ikka veel kõhklen ja siis registeerin end ära. Tunne on hea, aga miski ikka nagu keelab. Võib-olla siis peab veidi ootama, et tunne tuleks. Tuli välja, et Amee on taimetoitlane. See pole küll tänapäeval midagi uskumatut, aga kuidagi nii imelik tundus, rääkisin talle oma suurest kanaarmastusest ja üldse liha fännamisest. Kuigi, kui järele mõtlesin samal hetkel, siis USAs olengi söönud kana mingite salatite ja pastade sees ning liha vaid 2 korda burgeri vahel. Ja ka seal vahel pole see selline liha, mida meie oleme harjunud sööma.
Mulle hullult meeldib õhtuid lastega veeta, nad on nii armsad, nii rõõmsad ja nii siirad ning endal on ka tuju nii hea nendega koos. Nad ajasid mind taga ja ma peitsin ennast sahvrisse ja kui Evie piiluma tuli, ehmatasin teda nii, et ta hüppas meetri tagasi, nii naljakas. Järgmisel hetkel naeris laginal. Ja Grami lennutasin niimoodi, et ta naeris-naeris-naeris ja siis järsku jäi täitsa vait. Noh, nagu lõbustuspargis, et nii jube on, et karjuda ka ei suuda. Haahaa!
Täna sain oma lennupileti ostetud!! YAY! See praegu jääb saladuseks, millal ja mis sihtpunkti, aga küll see uudis tuleb kah. Aitäähh emake kallike 🙂
Evie pani mulle täna oma lipsu pähe, käskis sellega terve õhtu ringi käia, nägin armas välja küll, haha ja lisaks sain kätte Sophia ja Judy lahkumispeo grupipildi.
 |
| Vasakult siis üleval Kim (Saksamaa), all Judy (Saksamaa), Nele (Saksamaa), taga Sophia (Saksamaa), ees keskel Madelene (Rootsi), taga Kelly (USA), ees Marta (Ukraina), mina ja Zuri (Panama). |
Õhtul saatis mu tugiisik mulle kirja, et ma võiks koos teise tüdrukuga teooriatestiks õppida. See tüdruk elab minust 45 minuti kaugusel, tema ei saa autot kasutada ja mina peaks tema juurde sõitma, et “õppida,” mis minu puhul iialgi ei tööta? Ma sain nii kurjaks ta peale, miks ta topib oma nina sinna kuhu pole vaja. Selline targutamine ei lähe mulle kohe üldse peale. Jäin igal juhul viisakaks ja vastasin, et ma eelistan üksinda seda teha.
Homme on meil väike pidupäev, aga sellest lähemalt ikkagi homme. Väga põnev igal juhul.