Esmaspäev

Täna oli erakordselt palju tähistamisi ühes päevas. Esiteks tiksus täis minu kolm kuud USAs. See aeg on küll nii ruttu läinud, et kui järgmised kuud sama ruttu lähevad, siis ma olen vist Eestis tagasi kiiremini kui üldse aru sain, et ära oleks olnud. Selle kolme kuuga olen ise natukene muutunud ja elu minu ümber väga…

Nüüd ametlik teade sellest, et ma sain oma pikendamise paberid ning vestluse järel oma perega, otsustasime, et Joanna jääb minu perre aupairiks ja mina kolin Bostonisse. Mis edasi saab, ei oskagi praegu öelda, loodan, et kõik läheb plaanipäraselt. /EDIT: See oli muidugi aprillinali, hehe. Uued uudised peatselt tulemas 🙂

Kolmapäeviti on vaba päev, see tähendas muidugi teisipäeval ajuvabalt kaua üleval olemist ning kolmapäeval poole lõunani põõnamist. Kella ühe ajal käisin hommikust söömas, õues, lühikeste varrukatega. Ohh kui mõnus. Päike lõõskas taevas, krõbinad maitsesid kohe eriti hästi ning tundsin apelsinimahla vitamiinide liikumist oma kehasse. Haha. Hilisema päeva veetsingi täies mahus voodis. Mingi hetk jäin isegi…

Niisiis, kui kõik on minu aprillinalja šokist üle saanud, siis võin vahepeal uue sissekande teha, hehe. Tuleb tunnistada, et uskumatult paljud jäid uskuma, ma ei tea, kas ma olen tõesti nii tuisupea mulje jätnud, keda üldse ei koti, kus peres ta elab või millest see segadus tuli.. Aga naljakas oli küll. Mul vähemalt. AHJAA, siia…

Olime mõne Eesti au-pairiga rääkinud, et tahaks kokku saada, kui me kõik jälle Eestis oleme ja nii panin ükskord Eesti au-pairide facebooki gruppi ka üleskutse kokku saada ning asjaolude tõttu seekord Tartus. Valisime kohaks Creppi ning ajaks laupäevase päeva. Kõige pealt kohtusin Lauraga, kes veel ei ole au-pair olnud, aga plaanib minna (tema blogi http://llauraas.blogspot.com/)…