Esimene zumbatrenn ja oi kui külm
Kuigi Graeme ei paistnud just parimas tujus, time-outi tuli täna mitu korda kasutada, olid nad mõlemad üliarmsad, musitasid-kallistasid terve päeva, käisime õues, meie lumememme vaatamas. Ta on endiselt alles! Ilmselt on ta jaanipäeval ka püsti, sest ma eestlasele kohaselt ehitasin, lund kõvasti kokku mätsides ja veega üle kallates. Jee! Lisaks oli meil pildistamine täna, ikka üht ja teist ja kolmandat pidi ning koos naerukilgetega. Köögikapi tegime ka korda. Meil on eraldi kapp laste asjade jaoks, kus on värviraamatud ja värvimisvahendid, aga seal oli siuke segadus, sest keegi eriti vist ei olnud süvenenud üldse. Sorteerisime siis raamatud eraldi, kleepsud eraldi, kõik pliiatsid, vildikad, rasvakriidid kokku ja leidsime kaks pakki Draakoni komme kah.
Ühesõnaga, kokkuvõtlikult oli mul lastega täna väga lust päev, väga rõõmus ja tegus ning meil oli Eviega ka väga armas vestlus. Ta uuris minult, kas isa on kaugel ära. Ütlesin, et ei ole, isa tuleb varsti koju. Ja siis Evie õhkas “Ohh.. I love daddy.” Ja mina ütlesin, et see on väga armas, peabki armastama. Natuke aega hiljem ütles: “I love you too, Gerli.” Need tema siirad sõnad, middle of nowhere (-ei kuskilt), need teevad alati nii rõõmsaks. Hea on tunda, et ma olen siin armastatud.
Graeme õpib hoogsalt sõnu, järsku on hakanud lauseid ja sõnu järgi ütlema. Näiteks lause “No, Brutus, out” on tal väga selge juba ja täna andsin neile snäkke, siis Evie ütles “Thank you, Gerli” ja Graeme ütles järgi, Gerli väga selgelt veel ei tulnud, aga thank you küll. Märksõnad “All gone,” näiteks snäkkide kohta, kui need otsa saavad ja “I need more,” tulevad ka. Need vast võõrastele veel arusaamatult, aga mina juba saan aru, kas ta tahab süüa või kas ta tahab juurde. Sellised pisikesed edusammud annavad endale ka indu juurde edasi püüelda ja õpetada.
Õhtul käisin korraks shoppamas, sain oma jõulukingi kätte. Ja siis oli muidugi vaja seda kohe testima minna. Nii saigi siis ära proovitud lumes jooks vol 2, kõhulihastele suunatud treening ja Zumba. Kõik ikka korraga. Antud hetkel valutavad ainult kõhulihased, vist oli edukas. Uuele aastale siis vastu hunniku trennidega. Varsti paljastan ka saladuse miks, haha. Tegelikult ema saatis Eestist kommid teele, nüüd peab ette trenni ära tegema, et siis see saak süümepiinadeta hävitada.
Ja lubasin teada anda, mis Evie toas tehti. Nad värvisid selle toa roosaks! Ma olen nii kade. Mu eluaegne unistus on olnud roosa tuba. Haha. Ja Graeme suure poisi voodist tegin ka täna pilti. Mina panin teda täna esimest korda sinna magama ja uskumatu, ta ei tulnudki välja, magamisaeg on magamisaeg ja nii on.
Mulle tundub, et meil on väljas praegu külmem kui Eestis. Esiteks ütles Egert, et teil pole enam lund. Teiseks oli mul täna teksapükstega nii külm, et ma reaalselt unistasin oma punastest suusapükstest, mis mul Assakul kuskil on. Mingu nüüd see talv ära, aitab küll, ma juba ootan, et meie bassein lahti tehakse, siis veedan kõik päevad hommikust õhtuni ilmselt seal.
Oooja, ma nii naudin seda. Õnneks mul need väljendid, mida ta osata ei tohiks, kipuvad endiselt eesti keeles tulema, siis pole hullu, kui järgi ütleb, nagu nii aru ei saa. Haha.
Ohh, päris tuus värk. 😀
Mulle ka meeldib. Mõlemad punktid. Ja aitääh 🙂
Oi see kahe-aastaste keeleline areng, see on lihtsalt nii uskumatu! Kui ma siia tulin, siis tuli poisil paar arusaadavat sõna ainult suust välja ja nüüd juba kolme sõnalised laused. Seda teekonda kõrvalt jälgida on supper (: Aga samas on vaja ka hoolas olla, et mida ise räägid, sest teinekord korjavad nad külge just täpselt selle, mida vaja pole, haha.
Ps. Pooled klikid mu blogisse tulevad Sinu lehe kaudu. Pop tüdruk oled! 😀
Evie tuba on NII ilus, no tõesti kaunis värv.
Väga tore lugeda, et sa lastega superhästi läbi saad ja et nad sind nii palju armastavad. Tubli oled! 🙂
Ei ole au-pair ja blogi ka ei pea 🙂
Kas Ketlin on ka au-pair ja kas ta peab blogi ?