Emotsioonid

Esmaspäevane tööpäev algas hommikul kell kaheksa ja tõotas tulla üks igavesti ilus ja tore päev. Nagu tavaliselt, oli meil Evie koolipäev, meil Graemega veidi lebom hommikupoolik ning hiljem Evie peale, lõunasöök ja lõunauinak.

Kuna ma jube hõivatud kogu aeg olen, pani Kelly juba varakult aja kirja, et minuga skypeda saaks, päris naljakas. Varsti vajan sekretäri abi, kõik ajad on kinni. Igal juhul oli jälle mõnus vestlus ning sellele järgnesid veel ka muud vestlused, kuna lapsed magasid ikka päris pikalt.

Amee tuli koju kuskil poole viie ajal, rääkisime temaga veel korraks juttu ja siis läksin oma tuppa veel hispaania keelt veidi õppima. Eile õhtul oli suur suur test, 170lk peale õpikust + töölehed, igasugused grammatilised laused ja niisama sõnad (näiteks värvid, numbrid, päevad, kuud).

Pool tundi enne kooli sain väga kurva uudise, nüüd meie majas jälle lein, seekord minu südames. Pikemalt ma  sel peatuma ei jää, ei taha sellest rääkida. Ma ei rääkinud isegi hostvanematele, saatsin neile hiljem lihtsalt texti.

Sõitsin siis kooli, läksin klassi, tegime eksami, sain 98 punkti 100st. Ühes kohas läks 60-70 numbrid segamini (need ülisarnased – sesente ja setente, hääldus põhimõtteliselt sama) ja ühes kohas läks üks sõna valesti. Seega, emotsiooni pealt tehtud eksam ja ma väga rahul.

Pärast kooli rääkisime pikalt mu õpetajaga ning siis sõitsin koju ja võtsin vahepeatusena McDonaldsist jäätisekokteili ja kodus ootasid hostvanemad mind juba ja rääkisime nendega ka. Edasi oma tuppa, kus ma siis lõpuks olin saanud nii-öelda aja olla üksi ja nukrutseda. Olin päeval saanud kätte tellitud kalendri ja pildid, seega siis sorteerisin pilte ja panin kalendri üles, rääkisin veel Benny ja Michaelaga juttu ning kesköö paiku panin ennast riidesse ja läksin õue.

Võtsin auto ja sõitsin semu juurde, et oma mõtteid mujale saada ning me grillisime tagaaias liha ning ta üritas mind “peanut-butterit” armastama panna, aga mis on rõve, on rõve, seal ei ole muid variante. Rääkisime veel juttu, mängisin kassiga (sest ameeriklastel ju ei ole kunagi kasse, seega see kass nüüd saab kogu mu armastuse) ning kella kahe ajal tulin koju tagasi.

Vajusin voodisse ja magama ning ärkasin hommikul kell 11. Paremas tujus, paremas meeleolus. Algas päev lastega, kes ei olnud heas tujus. Saime kuidagimoodi ikka hakkama ja nüüd magavad mõlemad juba pikemat aega, seega ilmselt oli nende halb tuju tingitud väsimusest.

Seega, ei midagi uut ja olulist, läheb lepase reega.

Palju õnne vanaemale ja vanaisale pulma-aastapäeva puhul! 🙂

Suur ja  väike Peeter

3.detsembri ilm

3.detsembri temperatuurid. Kell 10 hommikul 62F (16,6 C), kell 6 õhtul 71F (21,6C) ja kell 10 õhtul 82F (27,7C). Õhtul käisingi väljas t-särgiga, nii soe oli

Pole parim pilt, aga umbes näha, kui palju tulukesi igal pool on

Kalender ja detsembri kuu. Muud kuud tulevad järgemööda. Ise olen väga rahul.

Hispaania keele eksam. Kaheksas küsimus oli, et milline on kuulus pesapallitiim Cincinnatis. Ilmselt Adam oleks mu ära tapnud, kui ma poleks sinna Bengals kirjutanud. Haha.

Ja lõpetuseks siis panen lihtsalt ühe pildi selle kalli inimese mälestuseks, keda meie seas enam ei ole.