Elu Ameerikas: Märtsi kaks nädalat

Eelmisel reedel otsustasime Brigiga veeta ühe armsa sõbrannade õhtu koos, kuivõrd me viimasel ajal väga erinevate graafikute tõttu polegi saanud aega koos veeta. Valisime endale õhtustamiseks Cobalti restorani, mis on siin üsna fancy kuulsusega koht. Esialgu veetsime mõne aja õues, firepiti ümbruses, margariitasid nautimas ja läksime siis sisse, kus oli nii elav muusika kui ka hiljem DJ ja kus me kohtusime oma memberitega, kes armastavad eestlasi ja see mees, ta on nii umbes 60 äkki, istus meie lauda, rääkis meiega juttu ja tellis siis meile joogid. Ma ei hakka siinkohal üldse mainimagi, et teenindaja nägu oli üsna segaduses. Eelroaks tellisin mina tuna tartari ja Brigi valis fritüüritud krevetid mingis asjas, ma täpselt ei mäleta, aga mõlemad road olid imemaitsvad. Pearoaks valisime mõlemad lõhe spargliga, mis oli ime ime ime hea. Teenindus küll sakkis kõvasti, aga vähemalt toidud olid super ja üldises plaanis jäime rahule. Pärast läksime veel ka Riverside’i, aga me polnud kumbki eriti suures peomeeleolus, seega tegime ühe joogi ja tulime juba kella ühe ajal koju tagasi. Väga mõnus tüdrukuteõhtu selja taga. 

Ja viimase pühapäeva hommiku veetsime me ka koos Brigiga, sel korral käisime pühapäeva brunchil, sõime benedicti mune ja pannkooke. Käisime minu jaoks jälle uues kohas, nimega Baci, mis jällegi teeninduse poole pealt jättis kõvasti soovida, aga toit oli iseenesest täitsa okei. 

Eelmise pühapäeva veetsime me Norbiga koos, käisime Fort Lauderdales lõunat söömas ja West Palmis shoppamas ja kinos ning nautisime lihtsalt päeva eemal Vero Beachist. Vaatasime The Call of the Wild, mis tegelikult oli täitsa tore film, aga mind pisut häiris see, kui palju oli arvutiga tehtud ja lõpuks kuidagi ootasin ja ootasin seda pointi ja seda ei tulnudki, oligi ainult tore film. Õhtu lõpetasime Cheesecake Factorys, sõime kooki ja sõitsime siis koju. 

Eelmisel kolmapäeval käisime Meelika, Airi ja Catalinaga rannas päevitamas ja otsustasime siis hetkeajendil, et lähme hoopis Mulligansi ja joome midagi. Sellest “joome midagi” sai üks suur pillerkaar, nii et paar tundi hiljem läksin ma kodus korraks magama ja ärkasin neli tundi hiljem. Hästi okei viis oma vaba päeva veeta. 

Üle ega ümber ei saa ka tööst, nii et räägime sellest ka. Üks mu lemmikutest kaptenitest, Sasa, läks John’s Islandilt ära, sest ta sai mingi hea pakkumise Kanadas, millest ei saanud loobuda. Oma viimasel õhtul pidas ta lineupil ja kõne ja no, ma ei saa öelda, et see oleks väga lihtne olnud, ma hakkasin nutma umbes teisel sekundil ja nutsin põhimõtteliselt terve õhtu. Ma olen nagunii emotsionaalne ja see õhtu oli minu jaoks kohe eriti raske. Paar päeva hiljem käisime tööseltskonnaga bowlingut mängimas, viimast korda Sasaga koos. 

Lisaks on meil tööl korralik koroona-paanika, mis mind iseenesest üsna külmaks jätab. Ma olen hästi suur saatusesse uskuja ja sellepärast ma eriti ei põe ka, aga teised ikka põevad ja nii saan mina ka sellest osa. Peame kogu aeg käsi pesema ja desifitseerima toole ja uksi ja laudu ja menüüd on ühekordsed, viskame kogu aeg prügikasti ja lõpuks tuli täna veel uudis, et meile ei anta enam sooja toitu ka, sest buffee ja väga vastuvõtlik bakteritele ja nojah. 

Ma ei hakka üldse mainimagi, et just tuli pressiteade, et Trump sulges piiri Euroopa vahel, ei mingeid lende sinna, ei mingeid lende sealt siia. Väljaarvatud UK-st. Lõbus lugu küll. 

Aga muidu on tööl tore, alustasin oma rannakarjääri, mis on mu vaieldamatult lemmik vahetus nüüdseks, sest see on nii lõbus! Muudkui päevita ja tee inimestele kokteile ja söö ise hotdoge ja siis jälle päevita ja vaata laineid päev otsa. Paradiis. 

Üks päev üks meie bartenderitest otsustas testida mu vastupanuvõimet ja tegi mulle mitu tundi järjest ainult selliseid magustoite, mille peale mu kõht tegelikult otsad annab ja tahtis vaadata, kas ma suudan vastu panna. Ta isegi leiutas hashtagi gerlisuffersalone ja pani need paberid üle klubi ülesse. Et kui ma murdun, siis ma olen selles valus üksinda, keegi mind ei lohuta. Väga normaalne. 

PS! Tangerini maitseline on sõna otseses mõttes Fanta maitsega (minu uus lemmik) ja sidrunimaitseline on nagu vichy vesi. Aga alkoholiga.

 PS! Ma pidin reaalselt järgmisel nädalal rõõmsalt Mesikäpa šokolaadi mugistama ja elust rõõmu tundma ja nüüd.. fuck you, Corona.