Elu Ameerikas – jõulud
Kui hooaja algusest saadik hirmutati meid Tänupühadega ja räägiti hommikust õhtuni, kuidas see on nii kiire päev, et viskame kõik sussid püsti ja lõpuks polnud pooltki seda, milleks meid hirmutatud oli, siis jõulunädalast räägiti VEEL rohkem ja eks sel korral vaikselt tuli uskuma ka hakata, kui reedel enne seda graafik välja lasti ja meil kõigil 11 vahetust oli. Tavaliselt on 8.
Seega, minu 24.detsember möödus täiesti töörahe all ja nii möödus ka 25.detsember, mis on Ameerikas jõulude tähistamise päev. Õnneks mul mingit jõulutunnet nagunii ei olnud, raske on seda luua, kui väljas on 30 kraadi ning kõige soojemaks riideks, mis ma selga olen pannud, on nahktagi. Nagu mu ema enda blogis mainis (nad kolisid kaks päeva enne mind Aasiasse), on jõulutundeks ikkagi vaja külma ja lund. Ja kodu.
Tööl üritati igal juhul jõulutunnet täiega tekitada, juba ammu püsti olnud kuusepuudele lisati jõululaulud, jagati jõuluküpsiseid, jooksime päkapikumütsidega ringi, tegime pilte, jõuluvana käis ka.
 |
| Dumitru, üks rumeenlastest |
Kodus tegime jõuluistumist 25nda õhtul, sest 24ndal polnud lootustki töölt normaalsel ajal ära saada ning ausalt öeldes ülejäänud majarahval on jõulud hoopis jaanuaris. Kingitused kogunesid meil kuuse alla iga päevaga ning väga põnev oli neid avada ja näha, mis mulje ma olen teistele jätnud. Sain kingituseks pehmed sussid koos jalahoolduse komplektiga, dekoratiivpadja, lõhnaküünla, karamellipopcornid, vannipallid-ja muud kraami ning kommi. On küll üsna minulik komplekt. Lisaks pätsasid pliksid töölt (kus toimus suur jõulubuffee ja jäi hunnik sööki üle) karbitäie Prociutto sinki ja lõhet kreekeritega, seega mugistasime neid, jõime veini (ja margariitasid) ja nautisime lihtsalt õhtut. Mul on ülekõige nii hea meel, et mu majakaaslased on lihtsalt nii ägedad inimesed, et me väga hästi klapime ja tõesti üheks pereks oleme kasvanud. Juba arutasime järgmist hooaega ka, et tahaks ikka koos elada. Järgmisel hooajal me küll ei ela enam siin, sest John’s Island ehitab meile uued majad, aga korterisüsteemid peaks samaks jääma, eks ole näha.
Julia kingitus meile – meie pildid ja väga motiveerivad ja meielikud laused seina peal.
 |
| See öökull on minu kingitus Juliale |
Oma uuest elustiilist suutsin ikkagi nii hästi kinni hoida, et kõik jõuluküpsised-kommid-šokolaadid jäid minu poolt söömata ning ainsad halvad kalorid tulid alkoholist, aga arvestades, et ma pärast ühte jooki täiesti kummuli olin, oli näha, et tervislikku ellu alkohol ikka ei mahu, haha. Igal hommikul alustan oma päeva pudruga, siinkohal tänud Evelinile, kes mulle 5 aastat tagasi ütles, et ma otsiks quackereid ja nüüd ma ainult neid sööngi, nii head.
PS! Jep, pudru peal on moos, mu ainus suhkur praegu.
 |
| Isegi restoranis vahetasin friikartulid salatite vastu välja |
Ja kuna ühe vaba päeva jõulude ringis saime ka, siis käisime Emesega kinos vaatamas filmi Fathers Figures, mis pidi komöödia olema ja põhimõtteliselt oli ka, aga ilma midagi ära spoilimata ütlen, et kogu filmi point tuli välja alles viimasel kahel minutil ja siis oli küll siuke tunne, et misasja, vaatan terve filmi ära ühte asja oodates ja lõpuks tuleb hoopis midagi muud välja. Film ise oli hea, ei saa kurta. Enne filmi istusime natuke aega Fridayses, kus tuli välja, on 3$ kokteilid ja nii jõime kaks kokteili seal enne filmi ka.
PS! Mu emale üldse ei meeldi need kõrvadega pildid ja siis alati ma ütlen tüdrukutele, et teeme ühe kõrvadega ja ühe ilma, et mu emps ka rahul oleks, haha.
Lisaks kuna viimasel ajal on ohtralt tööd ja mitte nii palju lõbu, siis leidsin kahe nädala jooksul ühe hetke, et basseini äärde minna ja veidi D-vitamiini püüda. Kohtasin seal sõpra ka.
Lõpetuseks mõned pildid meie farmi-õlle-kalapoe ekskursioonipäevast, mis ma John’s Islandi
kodulehelt leidsin ja paar naljapilti ka.
