Elu Ameerikas: Aprill käes

Noonii, nüüd oleme omadega jõudnud juba aprillikuusse, mis sisuliselt tähendab seda, et veel enne järgmise kuu saabumist peaksin ma olema lennuki peal ja lendama koju, aga olgem ausad, seda ei usu küll enam keegi peale minu enda. Mis siis vahepeal toimunud on? Maailm on ennast tõmmanud täitsa kinni, see pole kellegi jaoks mingi uudis, aga John’s Island ikka vapralt peab vastu ja kõik kolm nädalat, mis me oleme teinud take-out tellimusi (tellivad telefoni teel, tulevad ise järgi), on tegelikult äri läinud päris hästi ja iga õhtu on ikka 400 ligi neid tellimusi (ja pühapäeviti lausa 600). Uue süsteemi järgi töötame me nädal tööl-nädal vaba graafiku alusel, makstakse mõlema eest, nii et selle üle kurta kindlasti ei saa. Klubi kannab meie eest kenasti hoolt ja vaba aega on ülemõistuse. Ütleme nii, et minu jaoks väga uus kogemus on nädal enne lihavõtteid töötada 36 tundi, eelmised kaks aastat oli tundide arv umbes 60, aga samas, ma hakkan juba pärast kolme nädalat telefoni otsas üle saama oma suurest telefonikõnede hirmust ja vihkamisest. Kusjuures, ühe ainsa vahetuse sain ma ka töötada õues, olin see, kes kontrollib kotte väljas, kas kõik toidud on sees ja annab need memberitele autodesse ja oh jeesus, ma olin nii õnnelik seal õues. 
Mu nime kirjutatakse ikka igat moodi siin, isegi kolmandal hooajal olen Girlie

Beebifilter tegi Cuzi kõige nummimaks beebiks ikka

Niimoodi me sööme, iga asi on eraldi pakitud

Skittelsid hoiavad ka distantsi 2 meetrit 

Viimane päev oli nii kiire, et kõikide telefonide tellimused olid täis. Meil on 7 telefoni ja sellel ekraanil on 105 tellimust, need kõik olid sel hetkel aktiivsed ka. Hull õhtu. 
Piiramatu vaba aeg esialgu tekitas meile võrratu tahtmise igale poole minna ja igasugu asju teha, aga tänaseks päevaks on ka sellele VETO peale pandud, sest Florida kuberneri poolt on kogu osariik pandud lockdowni, mis annab õiguse üksnes esmavajalikeks tegevusteks väljaspool kodu. Meie õnneks kuulub sinna hulka ka jalutamine ja jooksmine, nii et tervet vabadust meilt ära ei võetud. Üksnes kõik “avalikud” kohad on kinni, poes tuleb hoida 2m distantsi ja poodi lastakse ainult teatud hulk inimesi. Eesti on üsna sarnases staadiumis, nii et ei midagi uut ega üllatavat. Firma poolt on meile antud korraldus püsida Vero Beachil, mida meie siis eeskujulike lastena kenasti ka täidame. 

Kui veel Applebees lahti oli
Ja kui veel rannad lahti olid..
Üks õhtu kohtusime sellise tegelasega

Tellisime telefoniteel süüa ja järgi minnes avastasin, et tüdruk oli õigesti kirjutanud mu nime, WOWOW

Esimesel päeval kohe me tõstsime oma toa ringi, me kumbki ei maganud viimasel ajal hästi ja süüdistasime selles voodi asetusi, nii et nüüd magame teistpidi ja vähemalt esimesed paar päeva on küll paljulubavad olnud.

Üks õhtu olin ma nii haige, et ma juba otsisin välja, kuhu ma helistama pean suures koroonahirmus, nii et Brigi tassis aga erinevaid rohtusid ja teed ja mett ja sidrunit mulle ette, et ma ellu jääks

Mu uinuv kaunitar
Kui vahepeal poodi lastakse, siis peab ikka üles lööma
See on mu uus beebi. Nartsiss on mu lemmiklill ja lõpuks ma leidsin nad potis ja käisin ja turgutasin neid iga päev kuniks nad nüüd lõpuks lahti läksid

Lisaks, peamised uuendused nüüd selle vaba ajaga on need, et me käime kogu aeg kõndimas-jooksmas, teeme kogu aeg kodus süüa või tellime midagi ja vaatame ülemõistuse palju telekat. Muidugi, need tegevused on süütud selle kõrval, mis me eile õhtul tegime. Eile me targa peaga ostsime pudeli tekiilat ja pudeli margariita mixi ja tegime nendele 1:0, tantsisime terve õhtu elutoas ja tegime TikToki appi jaoks tantsuvideoid. 

Ma loodan, et me edaspidi suudame rahulikemaks jääda ja sorry, korterikaaslased.. 
Veel enne, kui meil kõik kinni pandi ja ära keelati, jõudsime me Norbertiga teha ühe Fort Lauderdale reisi, aga tegelikult juba sel hetkel oli olukord minemas sinnasuunas, kus me nüüd oleme, seega me sisuliselt tsillisime hotellis ja jalutasime natuke ringi ja käisime Cheesecake Factorys söömas ja nautisime suuresti hotelli basseini. Viimasel päeval tahtsime kuskilt süüa osta ja pargis süüa, aga kuna KÕIK kohad olid kinni, ostsime burksi ja friikaid ja sõime ühe pargi kõrval oleval teepeenral. Isegi pargid olid kinni, naljanumber. 
See minu tuna pokebowl oli nii nii nii hea, mu uus lemmiktoit on need pokebowlid

Eelmine nädal, kui meil vabad päevad koos olid Norbiga, siis läksime ka Vero Beachil ühte hotelli lihtsalt selleks, et teistest eemal olla ja basseinis olla, süüa tellida ja rahus telekat vaadata, ilma, et me kellegi toakaaslasi segaks. 

 

Ja tänase päeva veetsime me Brigiga põdedes, seega tellisime hommikuks iHopist omale muna ja peekonit ja pannkooke ning sõitsime parki, sõime ja võtsime päikest. Randa ju minna ei tohi, seaduslikus mõttes. Teoreetiliselt sinna ikkagi saab. Pärast tegime kodus lõunaune ja õhtuks kõndisime jälle laguuni, mis on vähemalt minu uus lemmik trajektoor, nii mõõõõnus nagu džungel. 

 Ja veel terve hunnik pilte, sest mul pole midagi öelda, aga pilte on viis tuhat.

Kui Brigi toob töölt hommikuks süüa

Norbi tõi mulle nimepäevaks. Ma pole raatsinud seda kommikarpi siiamaani lahti teha.

Appi, kui kahju mul oli, kui kuulsin Eurovisiooni ärajäämisest

Jõudsime veel Eesti tüdrukutega käia Waldoses söömas ja margariitasid joomas, oleks teadnud, et see jääb viimaseks, oleks rohkem joonud..

Mu rõõmurulll
Vaadake kleepsu auto peal, ma sattusin nii elevusse, siin pole muud varianti üldse, kui et see auto on olnud Eestis
Ma olen sõnn. Aga Brigitta on ka. Nii, et koos me oleme..
Tädi rosinasilmad

Kui Brigi on jälle toonud hommikusööki

Kiusasin Brid ja saatsin talle pildi, et “Kuri tädi.”

Ta saatis vastu: “Ei ole vist vett vaja. Botaanik.”

JA LÕPETUSEKS, mu piinad on lõpetatud ja pärast mina ei tea, mingit viite kuud saladuse hoidmist, saan ma lõpuks panna pildi ja öelda, et OMG üks mu coolimaid sõbrannasid saab varsti juba beebi ja ausõna, ma pole elus pidanud raskemat saladust hoidma, sest minult NII PALJU küsiti ja ma ise nii palju kordasid oleks selle peaaegu välja lobisenud. Nii et jah, palju õnne Sigrid ja Oliver ja jään teie väikest väga ootama. 
Sigridi vanemad pidid Floridasse tulema ja minu juurest hunniku asju kaasa võtma, mis nad tellisid, aga nende reis tühistati ära, nii et nüüd on mu korter täis asju . Ja beebile on ka siuke hunnik asju, et oioi. 

Similar Posts

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *