Veel viimase vaba päeva võimaluse 2020ndal aastal kasutasime Brigiga ära ja käisime Waldo’ses söömas. Tahtsime, et oleks vaade ja õues, aga damn kui külm tollel päeval oli, hea, et tuul pead otsast ära ei puhunud. Muidugi see ei takistanud meil külmasid margariitasid tellmast, sest need on Waldoses oi kui head. Lisaks sõime nachosid ja saatsime mõttes aasta juba ära.
Tegime ka viimase trenni Norbiga, mu jalg muutub üha tugevamaks ja vaikselt saab juba hakata sellele konkreetselt ka koormust andma. Veidi väriseb ja jõudu on tunduvalt vähem, aga ta on tubli ja vapper. Kui oma ortopeediga rääkisin, kuidas mul läheb, oli ta väga rahul ja uhke, ega näinud üldse probleemi, ütles ainult, et kontsakingade peale veel ei mõtleks ja jooksma veel ei hakkaks. Neid kahte mainiti mulle haiglas ka umbes 200x, et 12 kuud ei jookse ega pane kontsasid jalga, nii et see ei tulnud üllatusena. Muus osas ütles ortopeed, et ma olen täiskasvanud inimene ja saan aru, millal on liiga palju.
Jätan tööteemad siinkohal vahele ja hüppan nende juurde tagasi natuke hiljem. Jõuame omadega 31.detsembrisse. Esimest korda John’s Islandi 51 tegutsemisaasta jooksul said töötajad ka aastavahetust tähistada ja kuigi me ei uskunud seda viimase hetkeni, siis nii läks. Saime koju üsna normaalsel ajal, jõudsime sättida, soojendada jookide mõttes ja olime juba enne keskööd Filthyses. Seekord siis mina, Brigitta ja Norbi, sest ülejäänud eestlased otsustasid majade juurde peole jääda, millest meie otsustasime loobuda.
Kusjuures, meie suur hirm, et Filthys on paksult rahvast täis ja me ei mahu kuskile, oli täiesti asjata, sest inimesi oli umbes sama vähe kui tavaliselt, muusika oli sama lame nagu alati, haha ja jook maitses hästi nagu alati. Kahju oli sellest, et DJ magas kesköö hetke maha ja nii lasti õhupallid hiljem lahti ja sooviti kõva häälega head uut aastat ka alles hiljem. Me küll ei maganud midagi maha, musitasime ja kallistasime ja lõime klaase kokku, woohoo, 2021, palun tule parem!
Pidasime siin väikese seltskonnaga maha mõned filmiõhtud, kui esimesel korral vaatasime ära kaks Batmani filmi, siis teisel korral kolmanda Batmani ja Supermani. Batmani seeria meeldis mulle väga, Superman oli üks suur whatafuck kõik see kaks ja pool tundi. Järgmisel korral vaatasime ühe osa Star Warsi ja siis järgmise osa (ma ausõna eitea, mis järjekorras me neid vaatame, keegi juba küsis ja pole aimugi) ja tundub, et see on midagi sellist, mis mulle jällegi meeldib.
Vahepeal sain näha ka Siimu ja Tiina pulmade pikka videot, kus ma olin ka isegi mõnes kaadris, minu filmihetked, woohoo!
Ja nüüd siis natukene tööjutte. Pikemad lugejad ja omad juba teavad, et kõik see neli hooaega, mis ma olen John’s Islandil töötanud, olen ma alati olnud beachclubi tüdruk. Olen alati öelnud, et ma armastan ookeani nägemist, sukapükste mitte kandmist, inimesi seal, manager Susanit ja nii edasi.. Kuniks siis sel aastal ühel hetkel tekkis periood, kus ma absoluutselt iga päev valasin kellegi pärast pisaraid. Küll kaptenite, küll manageride, küll kokkade jne, you name it, nii palju draamat oli vasakult ja paremalt ja ma tundsin, et mulle küll öeldi, et ole palun telefonil edasi, sest Sa oled selles hea, aga seda hindamist ei tulnud mitte kuskilt.
Tegelikult jõudsin beachi poole peal ka kaks laupäeva õhtut põrandal töötada, kusjuures kõige esimene vahetus anti mulle 8 lauda 23 inimesega ja ma olin üsna hoos seal, ma ei olnud põrandal tööl olnud niiiiiii kaua, et ma isegi ei teadnud, mis seal toimub. Õnneks Diane oli mul abis ja aitas seda hullust üle elada. Muidugi järgmisel päeval oli jalg oi-oi-oi kui tundlik ega tahtnud ühtegi sammu teha.
Tere 23 inimest !
Ja selleks nädalaks ongi siis seis selline, et mul pole mitte ühtegi telefonivahetust enam, viis vahetust golfclubis, kolm beachclubis ja härra George, kes graafikuid teeb, lubas, et umbes selliseks ta mu graafiku jätab ka.
Golfclub on mind mega toredalt vastu võtnud, esimesed kolm vahetust olid üsna kiired ja nii sain paljudele küsimustele vastused ka kohe, sest mul lihtsalt oli vaja teada ning õnneks oli mul alguses Brigitta abis ka, kes kõikidele lollidele küsimustele vastas. Esmaspäeval olin üksinda eestlastest tööl ja George kohe lineupil mainis, et miss Pomeer on täna kurb. Täitsa loll.
Must seelik on veel selle pika põlle all
Ema on mul ka hästi armastusväärne
Pidin lausa minema golfclubi uniformi võtma, sest mul isegi ei olnud seda
Vahetasin selle vaate välja
Selle vastu
Üks päev lausa tegin pilti, et tõepoolest, mis need telefoniinimesed üldse mõtlevad, mitte midagi nad ju ei tee..
PS! Põrandal teeb üks server umbes 2-12 coverit.
Telefoni peal oli vahepeal niiiiiiiiiiiiiiiiii külm
Ja siis eelmine nädal vabadel päevadel käisime Orlandos Norbiga, kohtusime seal Fabio ja Dianega, kes viisid meid päris Brasiilia restorani, mis oli väga äge kogemus. See on ulme, kui palju liha see rahvus võib süüa, mugisime kurguni täis sellest ennast. Põhimõtteliselt tulevad teenindajad lauda vardaga, mille otsas on mingit sorti liha ja siis ütled, kas tahad või ei taha + on salatibaar, kus oli mega koduse maitsega kartulisalat ja juustu. Ja lisaks pakuti veel mingit juustu meega ja appi, see oli mu lemmik asi terves menüüs. Juust meega, lammas ja kokteil, mille nimi mul meeles ei ole.
Pärast kahte megamõnusat tundi nendega, läksid nemad tagasi Vero Beachile ja meie jäime Orlandosse. Käisime natuke shoppingukeskustes ringi, et New Yorgi jaoks riideid leida, aga pidime tõdema, et Floridas ei müüda selliseid asju. Mitte, et see oleks takistanud meid muid asju ostmast. Hiljem käisime otsisime oma hotelli üles, aga ei jäänud sinna kauaks, panime soojemad riided selga ja läksime kohta nimega Old Town. Siinkohal ütlen ette ära, et tegemist ei olnud mingistki otsast vanalinnaga, vaid lihtsalt kohaga, mille nimi on Vana Linn. Seal olid vanad asjad, retrod ja lõbustuspark ja meil oli täiega vahva. Sõitsime seal autoga võidu, seis jäi 1-3 minu kahjuks, aga tegelikult ühe sõidu tulemus on kaheldav, sest isegi pildi pealt on näha, et mina olin kiirem, aga süsteem näitas millegi pärast Norberti võitu. Korvpalli see-eest võitsin mina suurelt ja tulistamise kaotasin sama suurelt. Vahepeal käis üks meganummi kutsikas minuga mängimas ja ronis sülle ja musitas, mega armas oli.
Hiljem haarasime Chick-Fil-A’st kaasa eined, mõlemad käisime seal esimest korda ja 100% mina ka viimast korda. Ma võtsin ühe ampsu sellest burgerist ja no.. ei..
Hommikul käisime söömas Waffle Houses, mis oli samuti esmakordne kogemus meie mõlema jaoks ja mis on üsna iHopi sarnane, aga minu meelest iHop on parem. Mitte, et Waffle House oleks halb, aga kuna nad on sama stsenaariumiga, siis minu hääle saab ikkagi iHop. Edasi siis sõitsime tagasi koju ja läbi me väike minipuhkus oligi.
Reedel käisime neidudega väljas, sel korral koosseisus mina, Brigi, Airi ja Meelika. Siht oli meil üsna selge ja üks – Grind and Grape. Eesmärk oli ka üks – kiiresti kasti. Kuna minul on käsil suhkrust võõrutamine ja teised on väga toetavad, jõime kõik viina gaseeritud vee ja jõhvikamahlaga, minu jaoks üsna tavapärane jook, aga Meelika näiteks ütles, et tema jõi esimest korda elus seda. Tähistasime minu üleviimist golfclubi ja nautisime üksteise seltskonda.
Ja 2.jaanuaril ma siis pakkisin kõik kommid kokku ja panin ära, et näha, kas ma saan päriselt hakkama kuu aega ilma suhkruta. Või pigem lisatud suhkruta, kommid ja šokolaadid ja muu säärane. Krõpsud, limonaadid ja sai lendasid kah. Ja kiirtoit nagunii. Esimesed kolm päeva ma mõtlesin, et suren ära, ma nii tahtsin snickersit ja cocat (mida ma nagunii ei joo 3.augustini) ja kõike ja üks päev mul oli selline peavalu, et ausõna, täiesti sõltlase tunne on. Tänaseks on 12 päeva möödas ja pean ütlema, et seis on tunduvalt parem, aga raske on ikka. Ma ei tea, kuidas inimesed seda teevad.
Elagu kuumaõhufritüür!
Eile oli mul korralik ilupäev, küll isegi mitte planeeritult. Esiteks, käisin ma küüntes, sest kuna ma töötan nüüd põrandal, ei saa mu küüned enam nii pikad olla ja nendega ma ei saa isegi veinipudelit lahti, kui loll. Teiseks, käisin juuksuris, tavataks, juured blondiks, toonijaga üle ja niks naks otsad maha. Seal salongis aga oli veel ka teine tüdruk, kes tegi ka kulme ja nii käisin tema käe alt ka veel läbi ja lõpuks kui koju jõudsin, oli küll hea printsess olla, väga mõnus. Rahakott ei olnud väga rõõmus, aga nagu ma ütlesin – onu Donald maksis.
Täna sain lõpuks Giovannalt pildid oma tubadest, aga kuna need pildid on üpris tillukesed, minu suure suure mangumise peale läks ja tegi ta need kärmelt iPhone’iga ja seal ilmselt väiksem formaat seatud. Igal juhul on näha, milline on ruumivärv, siuke väga armas soe toon minu meelest, igati like sellele ja vannituba on ka väga ilus,…
Tavaliselt on kolmapäeviti vaba päev, see nädal ei olnud, sest sain juba ette nädal aega puhkepäevasid. Kuigi töö algas kell 12 ja ma mõtlesin, et saan kaua magada, läks mul meelest ära, et täna oli koristajapäev. Pekki. Me rääkisime Ameega ka sel teemal, et võib-olla oleks neljapäev parem, aga samas on minul keerulisem olla kahe…
Pärast tormi oli kuidagi kohe kurb tunne, enam ei olnudki telekas otseülekannet üle terve Ameerika ning ei pidanudki värisevalt ootama, kas mõni tool lendab veel kuskile. Tormijärgselt oli meil täna tavapärasemast kõvem tuul ja vihma sadas ka terve päeva, aga muidu ei saanud nagu arugi, et midagi oleks olnud. Hommikul magasin kella 11ni ja siis…
Reedel ärkasin alles pärast kella ühte, magasin kogu täiega. Rääkisin eestlastega juttu ning veidi enne kuute kihutasin panka, sest see ju pannakse kell kuus kinni. Käisin ka poest läbi, ostsin kasti mandariini, maasikaid, ananasse, vaarikaid.. Haha, meeletu puuviljade isu oli. Mingi uue võileiva ostsin ka, lömaks vajutatud sai ja vahel oli liha ja BBQ kaste….
Reede hommikul algas tööpäev seitsmest ning minul oli jälle külas sõber nohu. Masendav. Hommikul pidi Adam Evie kooli viima ning kui ta oli garaažiukse lahti teinud, auto sooja pannud, kadus elekter. Kaboom! Jumal teab, mis siin selle elektriga toimub. Meie olime Graemega kahekesi kodus ja ma oleksin peaaegu hulluks läinud. Graeme nuttis, sest Eviet ei…
Reede hommikune tööpäev algas rõõmsalt jälle seitsmest ja kuna ma öö läbi jälle magada ei suutnud, lugesin lambaid ja tähti ja kuid ja nii edasi, oli see hommik päris mõnus.. Mul on äratuskell üks armas armas lugu ja täna hommikul ma reaalselt laulsin terve loo kaasa, sest ma ei jaksanud end ümber pöörata, et see…
