Detsembri esimene

Märkamatult ongi kätte jõudnud detsember, jõulukuu. Jee-jee. Üks asi, mida ma kohutavalt ameerika juures näha tahan, on nende jõulud. Meie peres polnud jõuludest mingit juttu olnud ja nii küsisin ühel õhtul ise, milline meie jõulukava on (sest siin naljalt ilma kavata ei möödu miski). Sain korraliku ülevaate ja ülesandeks mõelda, kas ma tahan liituda või mitte. Täna rääkisime hostemaga selle veel üle ning tundub, et mul tuleb 3 jõulusöömingut USAs + üks veel Skype vahendusel Eestis ka. Lubati mind ka lauda võtta, haha.

Igal juhul siis reede hommikul magasin ma kaua kaua, pea keskpäevani ja alustasin siis oma eesti keele tundi Killu ja Alvariga. Ilmselt ilma nendeta oleksin ma terve päeva lihtsalt maha maganud, nii loid oli olla. Mingi hetk ajasin ennast püsti ja sõitsin frozen jogurtit ostma, lootes, et seal on wifi. Ei olnud. Võinoh, oli, aga teenindajad ei teadnud parooli. Only in America..

Niisiis mõtlesin kiirelt mingi muu variandi, kuidas Killu ja Alvariga edasi rääkida ja sõitsin McDonaldsi parklasse, kuhu levis wifi. Whoohaa, ameeriklased, te üllatate mind. Kuna frozen jogurti hindasid on palju küsitud, siis näiteks eile läks mul 500g jogurit maksma 4,6$. See tegelikult oli kõikide allahindluste tulemus, tavapäraselt on umbes 350g umbes 6 dollarit. Sellise hinnaklassiga. Ja makstakse kaalu järgi, ka lisandid (kuulsin, et eestis maksad iga lisandi eest eraldi).

“Ma lähen pesen niikaua paar potti ära” ehk skype autoparklas

Hiljem istusin ma mõne tunni veel McDonaldsis, rääkisin Killu, Alvari ja hiljem ka Michaelaga. Siis otsustasin Meijerisse minna, sest ühele kaardile oli marke vaja. Sai saadetud. Seekord mitte Eestisse, postikulu hinnavahe andis kohe tunda, haahaa. Käisin poes ka, leidsin superägedad särgid endale, 4.5$ tükk. (jah, mul on nii vähe asju, et ma LAUSA vajan uusi – ennetan lihtsalt küsimusi).

Pärast poe ringi läksin koju ja kodus sai veel Benny ja tema pojaga skypetud ning siis tegelesin hispaania keelega, tegin koduse töö ära ja saatsin õpetajale. Vähe vussi läks, õpetaja tahtis olevikuvormi, ma panin kõik tulevikus, ütles, et mul on järgmise tunni teema selge. Jeee! Siinkohal tuleb aitäh Karenile öelda, kes mulle alguse kätte näitas, et ma üldse midagi aru saaks. Superlahe on omada hispaania keelt emakeelena kõnelevaid sõpru antud hetkel.

Lõpuks hoolimata sellest, et ma tahtsin vara magama minna, läks see ikka mõnusalt üle kesköö ja kui ma siis hommikul kell 7.30 ärkasin, oli see enese vihkamine kiire tulema. Täna ootas ees tööpäev, sellepärast eilne vaba oligi. Hommikupooliku tsillisime siis niisama toas, enne lõunasööki käisime kiire tiiru pangas ning siis lõunasöök ja magamine. Kella kolme ajal ärkas Evie üles, ma ütlesin talle, et vara veel ärgata, et proovigu veel magada, läkski magama tagasi. Amee arvas, et see on päris naljakas.

Esialgu pidi tööpäev olema 6.30ni, aga siis saatis Amee sõnumi, kas saaksin lastega kella kaheksani olla. Mul oli kuidagi hea tuju ja ütlesin, et muidugi, sest esiteks sain ma siis lasta neil leebemalt magada ja meil oli aega ka õhtul nii-öelda välja minna. Käisime McDonaldsis. Ja siinkohal siis kommenteerin ka, sest keegi saatis mulle väga ähvardava kirja selle kohta (haha). Üldiselt, kui me seal käime, söövad lapsed õuna ja kana naggitsaid, joovad piima. Vahel söövad ka mõne friikartuli, üldiselt mitte. Seega, see ei ole kohe mitte mingist otsast ebatervislik toitumine, mida ma peaks vältima. Ja ma ei käi nendega seal salaja, pere kiidab kõik käigud väljaspool kodu kahe käega heaks.

Üleüldse on mulle hakanud tunduma, et neid sapiseid kommentaaride pritsijaid on kuidagi paljuks läinud. Mitte üldse ainult minu blogis, siin on teisi au-paire ka, kelle elu kohta (või lausa välimuse kohta) ettekirjutisi tehakse. Kõike seda muidugi anonüümselt. Tean, et kui on avalik blogi, tuleb sellega arvestada, aga kuulge teie kõik, kes te umbes 10 aastat olete rääkinud, kuidas te lähete ka välismaale elama ja pole seda endiselt teinud, ärge võtke sõna elu pealt, mida teie iial elada ei julgeks.

Täna oli õues 17 kraadi. Jah, soojakraadi. Käisin teksade ja t-särgiga ringi. Ja õhtul lugesin uudistest, kuidas Eestis lubatakse 17 kraadi külma. Okei, tuleb tunnistada, et kliima on üks nendest asjadest, mida ma Eestist ei igatse. Lumi on armas ja tore, aga kuna siin pole talverehve, ei oota ma siin lund absoluutselt. Kuigi ka talverehvide ja lumega on mul kodust väga “tore” kogemus olemas..

Harjutame Killuga inglise keelt. Wasaaap, seks paksu tagumikuga, istusid mütsid peas ja jõid teed. Haahaa!

Viimasel ajal on palju Killut ja Alvarit mu blogisse sattunud. Minu meelest on see väga vahva, et mul on väiksed missioonivennad kodus, kes mu keelt hoida üritavad ja rääkima sunnivad ja hea on vahel ka hinge pealt asju ära rääkida, mis trükimusta ei kannata.. ahahaha. Nagu Killu täna ütles: “Kõik, mis juhtus USAs, jääb USAsse.”

Tahaks päkapikke ja advendikalendrit. Viimase lähen ostan esimesel võimalusel ära.