Detsember II osa

Enne kui ma saan edasi minna juba jaanuaris juhtunud asjadega, teen ühe sissekande lihtsalt hunniku piltidega, mida ma ise endale mälestuseks tahan, aga mille kohta mul palju juttu pole. Nii et üks sissekanne lihtsalt lause – pilt – lause – pilt. Järgmine tuleb juba pikema jutuga. 
Suur täiskuu oli, mis tuli veest välja, megailus, kahju, et see pildi peale üldse nii ei jää

Pigem oli väsimus sees

Jõulumenüü tööl, hunnik küpsiseid 

Sain jõulukingiks jalavanni, kulus nendel hullumeelsetel päevadel ära küll

Meil on rannabaaris nüüd sushi menüüs ja üks õhtu kokk tegi meile ka söögiks seda

Kuigi eelmine aasta oli ka vahepeal hullult külm, siis sel aastal on lihtsalt ülemõistuse külm viimane kuu aega olnud. Ülemõistuse külma all pean silmas 12-13 kraadi. 

Ma just üks päev mõtlesin, et ei tea, kas ma käisin viimati trennis novembris või oktoobris. Tore näha, et tegelikult ikka detsembris ka sinna korraks jõudsin.

Tüüpiline mina tööl – marjad ja vahukoor

Kõik tunnevad Keirit Johns Islandil selle tüdrukuna, kes patse teeb.
Mulle meeldivad juuksed siis ka, kui ma nad patsist lahti võtan, väike lõvi.
Üks päev mu majakaaslased olid kõik jobud ja jätsid mulle nii raske prügikoti, et ma ei jõudnud seda liigutadagi. Õnneks tõttas appi üllas rüütel Arvi, kes aitas selle ära viia. 

Alati, kes esimesena eestlastest platsi jõuab, broneerib kõikidele kohad ära.
Seekord siis mina apelsinidega.

Niimoodi ma neid jäätisekokteile omale nurun

Minu ja Arvi üks ja ainus sõbrapilt koos

Fort Lauderdale võrdub sushi, alati

Ja nii see arvuti katki läkski ja tänaseks on selge, et seda ei saa ka parandada. Nuuks, tuleb endale uus muretseda. Siinkohal veelkord suur suur suur aitäh Airile, kes enda arvutit mulle vahepeal laenab, et ma saaks jälle hunniku asju kirja panna.

Kui mina ainsana tööl olin ja Artur tüdrukuid pildistamas käis

Okei, üks kord detsembrikuu jooksul jõudsin basseini äärde ka
Philippi ja Leo kuusepuud

Käisime Sprickleyga hommikust söömas, laadisin selle pildi üles, et näha, kui kiiresti Johns Islandil jutud liiguvad ja reaalselt enne, kui ma üldse tööle jõudsin, oli juba jutt lahti, et me oleme Sprickleyga koos. Haha. 

Meil vahepeal sajab ka

Mari lemmikkommid meil tööl, alati, kui neid söön, mõtlen tema peale

Mitte, et ma lund igatseks, aga ilus on vaadata küll
Reaalselt ainus kord elus, kus meid oli viis tükki korraga beachclubis tööl

Üks member, kes oli umbes minu vanaisa vanune, kirjutas kommentaari ja ka allkirja tsekile laste värvikriitidega, nii nunnu. 

Läksime Geriga allakorrusele vajalikke asju tooma ja senikaua kuniks mina enda asju otsisin, ladus vend sidrunid lihtsalt prügikotti, hahahaaa. Ma naersin jumala kaua ta üle, meil on terve hunnik pisemaid ja kompaktsemaid kotte, aga ei, tema pani need prügikotti.

Üritas kaalus juurde võtta kõikide magustoitudega, mis meil olid

Tööl oli tropical Sunday, kui veel soe oli

Et siis jah.. mister .. Munn..

Aastalõpp meil tööhoos

Selline nummi nädalagraafik. Tasub märkimist, mis kell ma screenshoti olen teinud, kuradi kell kaks öösel, oeh, ma üldse ei igatse neid hulle päevi.

Similar Posts

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *