Ja oligi aeg pakkida kohvrid ja lennata tagasi tsivilisatsiooni. Mitte üldse paha pärast, sest kui keegi otsib riiki, kuhu minna, mis on süütu ja turistidest puutumatu, siis Ida-Timor on hea valik. Nad on turistidest lausa nii puutumatud, et nad pole teinud suveniire, neil pole inglise keelt rääkivaid inimesi (ei hotellides, poodides, restoranides ega taksodes) ja…
Alustuseks panen pildi eilsest, terve pere ühel pildil. Järgmiseks ütlen seda, et pulmadest ei tule eraldi postitust, sest ütlen ausalt, ma ise nutsin seal pulmas ikka lahinal ja ma mõtlesin veidi ning otsustasin, et see oli liialt privaatne ja isiklik, et ma pigem ei lahkaks seda oma blogis. Veidi pulmapeost rääkides, siis olime kui kohalikud…
Tutvustan teile – härra ja proua Pommer.
Hommikul saabusid kaks järgmist eestlast Ida-Timorisse – Liis ja Kristo. Ma küll ei tea täpselt, mis kell nad siia meie juurde toodi, aga kui me Egertiga 9.30 sööma läksime, olid nad juba platsis. Kiire söök ja siis otsustasime, et jalutame 10min sadamasse, sealt 5min randa, ujume ja lähme 10min koju tagasi. Tundus hea. Me Egertiga…
Neljapäeva õhtul kohtusime terve Veronica suguvõsa ja naabritega. Läksime sisse, kõik tulid tere ütlema ja suudlesid põskedele ja käele ja kallistasid ja naeratasid. Ja kui ma ütlen kõik, siis ma mõtlen mingit poolsadat inimest, ilma naljata. Meie jaoks oli isegi uus diivan ostetud ja lahti võetud. Alguses tutvusime niisama, pakkusime lastele kommi, draakoneid, mesikäppasid ja…
Hommikul ärkasime äratuse peale kell 9, vähemalt mina. Ülejäänud kolm selli põõnasid mõnuga. Kusjuures, me ööbime ühes parimas Timori hotellis, tuginedes bookingu lehele ja uuringule, mida enne siiatulemist tegime. Ja vaadates ümberringi, on ka see maja üks ilusamaid, mis siin on. Meil on üsna puhtad toad, noh 6’stars service just ei ole, aga linad ja…
Lennujaamas leidsime endale leboala, kus saime pikutada ja oma asju laadida (vaata allolevat pilti). Nõnda passisime me poole neljani, edasi läksime uuesti kontrolli, kus ma suutsin isegi pisikesed viinapudelid sisse smuugeldada ja poole viie ajal hommikul startisime Bali poole. Sellel lennul saime me ühede vähestena süüa, pakuti sooja pirukat, kit-kati šokolaadi ja vett. Pirukas ei…
Niisiis, meie pere võttis ette tee Aasiasse, esimest korda elus kõik koos. Võinoh, miinus üks, sest üks on juba seal. Sellest ka põhjus, miks me sinna lähme. Esmaspäeva õhtul pidi olema minu ja Egerti lend 17.25, ema-isa lend 21.30. Läksime siis rõõmsalt meie check-in’i tegema ja öeldi, et teate, lennuk on ülebookitud, kas te kõik…
Nii nagu mul juba kombeks on saanud, tuleb kord aastas ikkagi suund USA poole võtta. Ilma selleta on tunne, et midagi väga olulist jäi tegemata. Kergitan veidi saladuseloori, mis seekord plaanis on. 14.novembri hommikul (ja ikka väga vara hommikul) tatsame empsiga Tallinna Lennujaama ja võtame suuna Miami peale. Koht sai valitud tegelikult lihtsalt odavate piletite…
Avastasin täna, et olen Eestimaa pinnal elanud 1,5-aastat ja kuigi ma täpselt nii kaua aega tagasi ütlesin resoluutselt, et ma ei taha enam kunagi Ameerikasse ega kunagi ära kolida, siis noh.. praeguseks on kõik muutunud. Käisin mõni aeg tagasi Teeviidal, kus kohtusin Au-Pair in America boksis mõnede tüdrukutega, kes tahtsid au-pairiks minna ning päris mitut,…
Olen Euroopas väljaspool Eestit käinud 29’s riigis ning seekord räägin, kuhu soovitan ka teistel minna. Minu lemmikriigid Euroopas on Kreeka, Türgi, Itaalia ja lemmiklinnad London ja Dublin. Räägin igast ühest lähemalt ning panen siia ka lennupileti ja kolme tärni hotelli hinnad üheks nädalaks (suvalisel ajal). ************************ Kreeka on hästi kultuurne maa, seal on palju vaadata…
Mainin uuesti, et reisisin Ameerika läänerannikule esimest korda, ma polnud seal varem mitte kunagi käinud, isegi mitte mõnes lennujaamas ümberistumist teinud. Täiesti tume maa. Lahterdasime oma reisi neljaks – Los Angeles, Las Vegas, San Francisco ja kruiis. Räägingi oma emotsioonidest igas lahtris eraldi. Los Angeles ei suutnud mulle erilist muljet jätta, olenemata sellest, et Universal…