Mu väike armas arvuti on tagasi minuga! YAY! Sain Dellist kõne, mida ma võiks katsetada ja see töötas. Pole küll 100% korras, aga saan vähemalt kasutada. Super super super. Ma nii kaifin oma muusikat ja oma pilte ja oma faile. Ja üleüldse teise arvutis olemine on kuidagi niiiii ebamugav. Pühapäeval saabus mu pere tagasi koju…
May this birthday be your best birthday ever, full of light and laughter, a fireworks explosion of joy. May this birthday live in your memory forever, creating happiness and satisfaction whenever you remember it. Happy, happy birthday! Tere tulemast ka USA mõistes täisealiste sekka, musu! ♥
Tänane sünnipäevablogi on selles mõttes eriline, et siin on üks väike armas poiss. Nimeks on tal Keir Rainer ja tema on see poiss, kellega algas minu lapsehoidja karjäär. Kui ma olin 16 ja Keir 1. Täna sai Keir 7. HURRAA!! Seven years ago today, The stork brought a precious gift our way. And so today…
Reedene päev mööduski üleni voodis, enam rohkem laisk ei saa olla. Lõpuks ajasin ennast vähemalt voodist välja ning skypesin empsiga, polnud ammu juttu puhunud ja meil oli, millest rääkida. Kuna mulle pidid tüdrukud seitsme ajal külla tulema, jooksin lõpuks pärast poolt kuute ennast valmis panema ning poodi, et filmid võtta ja snäkid osta ning siis…
Kolmapäeva hommikul ärkasin kella 10 ajal ning avastasin, et väljas sajab paduvihma. Nii palju siis minu plaanist päev otsa päikest võtta. Tänu ilmale olin ma parajalt sosu, ei jaksanud midagi teha, aga üks asi, mida ma hullult armastan, on vihmas jooksmine. Sest temperatuuri poolest oli ilm ikkagi soe. Nii ma tegingi. Lippasin väikse tiiru, tulin…
Teisipäeval tervis eriti paremaks just ei läinud, söögiisu oli null ning elasingi terve päeva üle vee toel. Imekombel kõht tühi ka polnud. Ega poleks julgenud süüa ka vist. Igal juhul tööpäev oli mul selline imelik, sest lapsed olid parajalt zombied ilma tõttu, väljas oli hommikust saadik 25+ ning lõpuks tuli Adam töölt varem koju ja…
Kuna pühapäeval oli mul tööpäev, ei teinud ma endale mingeid plaane. Alustasin veidi pärast keskpäeva ning sain ainult Graeme, teised läksid kuskile üritusele, nägid väga šefid välja ülikondade ja kleidikestega. Meil oli siis kvaliteetaeg, sõime šokolaadi tükkidega pannkooke, vaatasime multikat ja nautisime 20+ temperatuuri õues. Veidi aja pärast siis Graeme magama ja mina hakkasin vaatama…
.. ja pealkirjaga seondunult vabandan ennast ainult sellega, et mul jätkuvalt pole oma arvutit ja tänu sellele pole mul ka mingit motivatsiooni kirjutada ega pilte laadida. Eriti närvi ajab mind see, et ma piltidega enne üles laadimist tegeleda ei saa, mõnikord on see, et lõikaks natukene siit või paneks natukene siia rohkem värvi. No ei….
Niisiis, kui kõik on minu aprillinalja šokist üle saanud, siis võin vahepeal uue sissekande teha, hehe. Tuleb tunnistada, et uskumatult paljud jäid uskuma, ma ei tea, kas ma olen tõesti nii tuisupea mulje jätnud, keda üldse ei koti, kus peres ta elab või millest see segadus tuli.. Aga naljakas oli küll. Mul vähemalt. AHJAA, siia…
Nüüd ametlik teade sellest, et ma sain oma pikendamise paberid ning vestluse järel oma perega, otsustasime, et Joanna jääb minu perre aupairiks ja mina kolin Bostonisse. Mis edasi saab, ei oskagi praegu öelda, loodan, et kõik läheb plaanipäraselt. /EDIT: See oli muidugi aprillinali, hehe. Uued uudised peatselt tulemas 🙂
Niisiis, esimese asjana SUUR AITäH Adamile, kes mulle oma arvuti andis kuniks enda omaga midagi teen. Ja siis võtan ruttu selle eelneva nädala kokku kuniks mul arvuti kasutamise rõõmu on, hehe. Neljapäevane tööpäev ei olnud midagi erilist, pärast tööd käisin jälle jooksmas, hea mõnus ilm, täielik kevad on juba siin. Hiljem sai mõnus poetiir tehtud,…