14.juuni kümnes päev Ma ükspäev rääkisin Allarile, et ma leidsin talle ameti laevale (sest alguses me pidime ju koos tulema), aga nüüd ma üleeile õhtul vaatasin, et Kivanc jooksis küll pooleks ennast ja nii palju tööd Allarile küll teha ei meeldi. Haha! Ametinimetus muidu on butler, ma ei teagi, kes ta täpselt on, aga ta…
13.juuni lõpp. Pidu oli naljakas. Keskööni mängiti Filipiini muusikat ja see imes ikka sajaga. Pakuti filipiinlaste sööke ka, mu ema ilmselt kujutab ette, kui palju mina sõin. Ma jään ikka Ameerika ja Itaalia lapseks. Õhupallid olid igal pool ja lipud ja joogid olid tasuta, no ikka täisvärk. Ise jõin cocat terve õhtu. Baar on 4ndal…
12.juuni. Kaheksas päev laevas. Istanbulis. Õhtune vahetus oli suuresti tutvumiseks uute külalistega. See kruiis saab vägev olema. Esiteks juba sellepärast, et mu koostööpartner mind mega närvi ajab ja ma päevi loen, et temaga enam töötama ei peaks ja teiseks, sellepärast, et 11ndal tekil on kahel pool koridori kaks suguvõsa. Meie poolel on neil neli tuba,…
11.juuni, seitsmes päev laevas, laev on merel ja õhtuks Istanbulis. Töö läks kuidagi kiirelt ja hästi, kõik toimis ja kuna oli kruiisi viimane päev, jäeti meile ka tippi, mis oli tore. Nüüd ma siis tean, miks Carnivalil meie raha ei võetud, me lihtsalt oleks pidanud viimasel päeval panema. A me ei pannud üldse, haha. Rääkides…
10.juuni, viies tööpäev, kuues päev laevas. Laev on Türgis. Pärast sööki ja kahte tundi und, mis tundusid kahe minutina, läksin ma medical centerisse, kus mulle tehti mingi vaktsiin. Tuulerõugete vastu. Ega ma ei tea, kas mulle on seda kunagi tehtud või mitte, minu meelest ei ole, aga noh nüüd on tehtud. Kuu pärast pannakse üks…
9.juuni, neljas tööpäev, viies päev laevas. Pärast Rhodost tegin powernapi ja siis uuesti tööle. Töö oli okei, säilitasin meeldiva enesetunde lõpuni välja ja sain aru, et mu enda suhtumises on see kinni, kas tunnen ennast hästi või mitte. Lõpetasime töö poole kümne ajal, läksin kajutisse sättima ja kell 23 kohtusin Jenniferiga, et peole minna. Pidu…
8.juuni, kolmas tööpäev, neljas päev laevas. Laevas kaklesin veidi internetiga. Blogi üleslaadimine osutus keerulisemaks kui tavaliselt, aga sain nüüd ka nipi edaspidiseks. Üldse see pärastlõuna oli neti rohke, tahtsin sõpradega juttu puhuda. Pole eesti keelt saanud rääkida juba mitu päeva ja iseendaga räägin ka juba inglise keeles. Mitte, et see halb oleks, aga Ameerikas elades…
Kolmas päev oli füüsiliselt väga raske. Emotsionaalselt ka pisut. Kuna mul oli laupäeva õhtul halb intsident, oli tuju kuidagi kehva ja hommikul oli väss peal ja tööd oli mega palju, lõpetasime kell 13.45, tulin juba tuppa lebosse ja 14.01 pani keegi veel, et tahab koristust. Pidime tagasi minema ja see tekitas frustratsiooni küll. Lõpuks saime…
*Mul tegelikult oli see postitus juba valmis kirjutatud, aga bloggeri appiga juhtus midagi ja nii pean ma selle uuesti kirjutama. Mis seal ikka.* Teise päeva hommikul ärkasin seitsmest, et panna ennast valmis, käia söömas ning minna siis oma kontorisse (mis asub viiendal tekil) ning sain sealt info, et pean minema neljandale tekile, et saada omale…
Viimane õhtu läks mul nii nagu alati, kui oli vaja magama minna, hakkasin mina oma kohvrit pakkima. Magama sain lõpuks poole kahe ajal ja äratuskell helises 4.45. Päris unine tunne oli, ausõna. Kodust minema läksime 5.15, isaga jätsin eelmisel õhtul hüvasti, vennaga ja koertega hommikul. Lennujaamas läks libedalt, sain oma koti antud, see kaalus 16.8kg….
Viimased nädalad, tegelikult isegi viimane kuu Eestis, oli üpris raske. Just sellepärast, et mu sõbrad ei teadnud, millal ma ära lähen ja ma ise nägin väga vaeva, et oma saladust hoida. Nii saigi lubatud väga palju katteta lubadusi. Ma ei tee seda tavaliselt kunagi, aga seekord oli eriolukord ja nii ongi see sissekanne nii-öelda minu…
Kuigi ma sellel hetkel veel ei teadnud, millal ma ära lähen ja kui kaua mul on aega veel oma sõpradega tsillimas käia, korraldasin ma ühel novembrikuu õhtul enda juures peo. Ma ei nimetanud seda lahkumispeoks, pigem niisama peoks ning osa inimesi ei teadnudki üldse, mis teema oli. Igal juhul olid sinna kutsutud mu lemmikud ning…