Eile õhtul toimus siis minu lahkumispidu, kuhu tulid need kõigekõigemad mu elus ning mõni oli ka teatud põhjustel puudu, kuid tänaseks kõigiga ka kenasti hüvasti jäetud.
Lisaks meeletule funile, oli ka ohtralt pisaraid, kuid ma olen nii rahul – just sellist ärasaatmist ma tahtsingi. Homme lähen lennujaama rahuliku südamega üksinda.
Ae – Gerli – Kelly
Kill-koll ja edu mulle teele
Minu kõige kõigemad.
Tikuga ka viimane musupilt
My girls
My girls 2
Tüübid sinises ja rummikoks
Gerli ja Geelika tellisid öösel pizzat, meie plaan 😀
Aitäh teile: Kelly, Geelika, Ae, Kariina, Kristo, Egert, Andre, Silver, Kaspar, Allar, Mihhail – et te tulite mu peole ja tegite selle õhtu heaks. Täna hommikul viisin Silveri, Geelika ja Kaspari bussile ning algas hüvastijättude rodu. Hiljem viisin koju Kristo. Täna sain veel hüvasti jätta ka Kaioga, kellel käisin sõjaväes külas ja saime kohe terve tunni kahekesi rääkida, vahelduse mõttes täitsa hea. Hiljem oli mul õhtusöök vanaema-vanaisa juures, kuhu ka tädi Elve oli tulnud ja jätsin ka seal hüvasti. Pärast saatsin Allari bussile ja sai temaga lehva, lehva tehtud ning kõige tipuks käisin Hiiul, kus kohtusin Henry, Kati ja Liis-Maryga ning sain soojad soovid ka sealtpoolt kätte. Kui koju sõitsin, tundsin, kuidas mu pea nendest hüvastijättudest ja pisaratest lausa valutab. Koduhoovist leidsin veel Kairi ja Riho, kes tulid ka hüvasti jätma.
Viimane õhtu kodus, kell läheb kohutavalt kiiresti ning mu asjad on endiselt kõik pilla-palla. Loodan südamest, et ma midagi maha ei jäta.
Kuna kolmapäev on vaba päev ja lebo päev, teen viimase pilgu veel teisipäevasesse päeva ning lisan pildid. Pärast lõunauinakut olid mul lapsed väga armsad, meil õnnestus kõik suurepäraselt ning nalja sai rohkem kui piletiraha väärt. Kui õhtul Adam koju tuli, tegime veel nalja ning Evie kammis mu juukseid ja kiitis neid taevani, kui pikad ja…
Neljapäeva hommikul viisin veel viimased asjad garaaži, mis maha jätsin ja kohvri Kirsika kätte ning asusin teele Orlando lennujaama suunas. Viimasel nädalal rentisin omale auto, sest esiteks oli see väga odav ja teiseks oli nii palju asju vaja organiseerida, et oli nii lihtsam. Kolmandaks pidin ma nagunii lõpuks orlandosse minema ja selleks oli ka autot…
Kuivõrd ma olen USAs juba umbes kahekümnendat korda, siis ajavahega harjumine on minu jaoks saanud lihtsaks ja loogiliseks. Ka sel korral ütlesin Sirlele, et esimene õhtu pikalt üleval ja nii oleme teisel päeval kenasti jonksus. Ärkasime hommikul 7.30 äratuskella peale ja läksime sööma, kusjuures söök oli päris korralik, lisaks krõbinatele, vahvlitele, puuviljadele, mahladele ja saiadele…
Neljapäeva hommikul läksime Brigittaga koos Assakult lennujaama alles 45 minutit enne lendu, sest miks peaks varem, eksole. Tegelikult andsime me oma suured kohvrid juba eelmisel õhtul ära ja saanud lauas istunud noormehega kenasti kokkuleppele, läksid need läbi 24.1kg ja 23.9kg. Lennujaamas leidsime üsna kiirelt ka Mari ja Arturi ja kuna nemad olid terve öö sujuvalt…
Kruiisilaevalt maha minnes kohtasime esimese asjana kohe uuesti seda Mehhiko tüdrukut ja tema tädi, kes palusid meilt telefoni, et oma sugulasele helistada, kes neid peale pidi võtma ja siis selgus, et nad arvasid terve aja, et me oleme ameeriklased. Sellest ka telefoni küsimine. Haha. Kusjuures, see tüdruk oli teine, kes otse küsis, kas Allar on…
Aeg läheb ruttu, lups-lups jälle nädal läbi. Õnneks seekord ütles Reelika ka, et tema meelest läks nädal kiiresti, alles oli reede, juba jälle reede. Kuna Ameerikas on ikkagi põhiline erinevus Euroopaga söök, siis ma kohe ei saa üle ega ümber sellest. Minu eilne päev kippus jälle emotsioonide nahka minema, sain järjest mitu halba uudist ja…
0 Comments
Avastasin, et just täpselt 1 minuti pärast peaks startima Su lennuk New York'i poole. Kindlasti on sul täitsa amazing tunne sees. Edu! 🙂
Nii kiiresti jõudis see päev kätte! Alles sa kirjutasid, et 100 päeva aega. Sa oled nii tublilt jõudnud blogida isegi sellisel kiirel ajal. Ma ei jõua ära oodata reisimuljeid! Loodan, et sa siis kirjutad, kuidas lend läks, kuidas orientatsioon oli ja üldse esimestest USA muljetest. Hästi palju pilte tahaks! Ma vist jagan su blogi Facebookis, kui tohib. Oehhh, mul on 14 päeva aega täpselt. Hirm tuleb peale.
Ma ikka veel usun, et hakkan blogima. Pilte hakkan kindlalt postitama kuhugi. Kaamera ka ostetud nüüd.
Avastasin, et just täpselt 1 minuti pärast peaks startima Su lennuk New York'i poole. Kindlasti on sul täitsa amazing tunne sees. Edu! 🙂
Tõsi ta on. Ka minu enda jaoks jõudis kiiresti.
Ja muljed said ka juba kirja pandud, loe rõõmuks. Pilte tegin ka kogu aeg, teine eesti tüdruk juba noris, et olen nagu turist 😀 😀
Jagada ikka tohib. Ja hirmu tunne tuleb siiralt alles siis, kui läbi lennuväravate astud, sest siis enam tagasiteed ei ole.
Su blogi ootan väga 🙂
Sel hetkel küll mingil määral oli jah 🙂
Nii kiiresti jõudis see päev kätte! Alles sa kirjutasid, et 100 päeva aega. Sa oled nii tublilt jõudnud blogida isegi sellisel kiirel ajal. Ma ei jõua ära oodata reisimuljeid! Loodan, et sa siis kirjutad, kuidas lend läks, kuidas orientatsioon oli ja üldse esimestest USA muljetest. Hästi palju pilte tahaks! Ma vist jagan su blogi Facebookis, kui tohib. Oehhh, mul on 14 päeva aega täpselt. Hirm tuleb peale.
Ma ikka veel usun, et hakkan blogima. Pilte hakkan kindlalt postitama kuhugi. Kaamera ka ostetud nüüd.
Edu!
Mari