Peaaegu ameeriklane

Minu eilne päev oli tegus. Ärkasin hommikul juba natuke pärast kaheksat üles, sõin all krõbinaid (no ei istu mulle need ameerika krõbinad, ema palun too mulle normaalseid) ja siis sättisime üheksa ajal ennast kõik koos autosse ja sõitsime “Social Security Office’sse” Meie eesmärk oli teha mulle social-security number, mis on põhimõtteliselt nagu isikukood Eestis, seda läheb vaja nii pangakonto avamiseks kui ka juhilubade tegemiseks.

Läksime kohale, saime numbri, ootasime järjekorras umbes 20 minutit ja siis öeldi, et meil on üks paber puudu. Ohhh pläää. Mul ei tulnud üldse pähe, et ma seda DS-vormi igale poole kaasa pean võtma. Sõitsime siis koju tagasi, 20 minutit koju, 20 minutit tagasi. Võtsime siis uue numbri, ootasime uuesti 20 minutit ja siis ütles tädi, et meil on üks paber puudu. Mina olin väga segaduses, sest mul rohkem pabereid ei olnud ja siis naine ütles, et sponsori kirja on vaja, et ta mind sponsoreerib. Seletasime siis seal koos, et ma olen Amee töötaja, tema on sponsor, öeldi, et ei-ei vastutav isik peab olema, keegi, kes maksab talle. Amee sai nii kurjaks, ütles, et kuulge, mina maksan, pole mingit kirja vaja. Naine jäi endale kindlaks.

Amee sai veel kurjemaks, läksime õue, helistasime tugiisikule, et mis pagana kirja nad tahavad. Samal ajal kutsus naine mu sisse tagasi ja ütles, et no paneme siis, et ei ole vastutavat isikut. Ma veel ütlesin, et kuulge, mul seal vormi peal on ju kirjas vastutav isik, mida veel tahate? Ja ma ei teagi, mida ta siis lõpuks tegi või ei teinud, aga kahe nädala jooksul saadetakse number koju. Ohh, yay! Istusime autosse ja nägime, et kell on 11.38.

Väga hull hommik seega, me olime kõik nii väsinud sellest jamast ja kui koju läksime, magasime lõuna ajal järgemööda kõik veidi. Kui ma üles ärkasin, oli Amee juba tööle läinud ja me olime laste ja Adamiga kodus. Möllasime kõik koos allkorrusel, imenunnud lapsed lihtsalt, uskumatu. Nii kiiresti tekkis klapp ja soe tunne. Mingi hetk läksime õue, Adam pidi trimmerdama ja siis meie mängisime maja ees peenraringi sees.

Mingi hetk tulid teised naabrid ka jutustama, üks võttis lapsed ka kaasa, siis oli neli last. Põhiline meelelahutus oli mööda vihmavee renni joosta ja end märjaks pritsida. Mingi hetk tulin tuppa, õhtust sööma, mäkerdasin kena pasta kokku ja toppisin kilo juustu peale ja võtsin siis coca ka, mõtlesin, et proovin selle Diet Cola ära. Liis väitis, et see on okei maitsega. No ma ei tea.. Päris jube jook.

Kui ma söömise lõpetasin, üritasin telekat tööle panna, aga see oli minu jaoks liiga raske, niisiis ma kasutasin lihtsalt oma superfancyt telefoni, mis on nagu väike arvuti. Kui Evie tuppa jõudis, tilkus ta täiesti. Hahaa. Kohe siis läksid vanni ja ma tsillisin omaette ning siis Adam viis lapsed magama ja mina läksin ka oma tuppa. Und ei olnud ega tulnud, niisiis lobisesime Tinaga terve tema öö. Lõpuks mina läksin magama, tema oli ikka üleval, haaha. Aga oli hea rääkida.

Täna hommikul ärkasin jälle vara, juba enne poolt kaheksat. Üllataval kombel und ei olnudki. Ajasin end ruttu püsti, riided selga ja läksin alla. Suhteliselt kohe me ka lahkusime, esimesena käisime keemilises puhastuses, drive-in, autoga aknasse, ütlesime nime ja saime riided vastu. Edasi käisime apteegis (tuletan meelde, et see on siin nagu kaubanduskeskus), siis sõitsime kooli. Eviel oli täna esimene koolipäev. Nii uhke tunne oli kuidagi, et oo, minu suur tüdruk läheb kooli.

Pärast Evie kooliviimist sõitsime me Targetisse, käisime väikse poetiiru ning siis sõitsime juuksurisse. Lastejuuksur. Oligi kohe selline värk, et juuksur oli üleni laste oma, toolideks on autod ja lennukid, multikaid näidatakse, pulgakommid ja lõbusates värvides seinad. Väga lahe minu meelest. Gram aga nii ei mõelnud ja ta röökis terve aja, mis me seal olime, juuksur üritas siis kiirelt asja korda ajada. Ulme komöödia.

Pärast juuksurit käisime veel lasteriiete poes, meie Gramiga mängisime legodega, Amee siis shoppas. Järgmiseks läksime sööma, ma ei mäleta, mis see nimi oli, aga kuna ma hommikust ei söönud, siis käisime  hommikust söömas. Mina võtsin cream-cheese’ga bageli, polnud ammu saanud. Nii hea. Korra mõtlesin wrapi ja salati peale ka, aga siis mõtlesin, et ah ei.. Hommikuks söön ikka bageli.

Ja siis järgmiseks me sõitsime veel Fresh foodi poodi ning siis juba Eviele järgi, kelle koolipäev läbi oli saanud. Ta oli nii õnnelik ja rõõmus, nii meeldis koolis. Amee jagas küpsiseid, Gram sai šokolaadi omad ja ma panen siia pildi, milline ta välja nägi pärast, hahahaa.

Mõnus šokolaadikoll. Tulime koju, jõime külmasid jooke, nii hea, väljas jälle 30+ päev täna, megapalav. Ja siis tulin oma tuppa ja jutustasin sõpradega ning siis juba algas korvpall, mille ajal ma siis jälle blogi kirjutan. Ehk tulemust ei tea.

Suur aitäh Karolinile, kes mulle inglise keelse palve leidis, nüüd ma saan selgeks õppida ja söögilauas koos teistega lugeda. Nii põnev. Ja minu esimene kuu ameerikas ongi märkamatult mööda läinud. Lupsti. Kui kellelgi on mingeid küsimusi, pange kirja, üritan kõikidele vastata ja ameerika elust lähemalt kirjutada ka. 🙂