Nädal jälle läbi

Aeg läheb siin ikka meeletult kiiresti. Järjekordne nädal jälle läbi saanud ja aeg siis veel viimased sündmused kokku võtta. Eilne päev mööduski terve aja voodis olles. Kui üles ärkasin, käisin all korraks, et midagi süüa, aga mitte millegi isu ei olnud. Sõin oma paar vaarikat ära ning mõned krõbinad ka ja kobisin voodisse tagasi. Kella üheksa ajal õhtul läks uuesti kõht tühjaks, aga siis tundus juba imelik alla minna sööma ja nii ma siis olin ikka edasi omas voodis. Kesköö paiku tuli Ian mu maja juurde, tahtis oma eelmise õhtu käitumise pärast vabandada (mainisin, et kõik mehed olid parajad sitapead) ning käisime korraks jäätisekokteili joomas. See vestlus eriti kuskile ei viinud ja ma arvan jätkuvalt, et ta on sitapea. Haha, küll on ikka tore.

Hommikul magasin äratuskellani, siis sättisin end valmis ning läksin Kenwoodi (mis on siit umbes 25 minutit sõitu) ning kohtusin seal Madelene, Anna ja Niklasega. Anna on ka rootslane ja Niklas oli tema poiss-sõber, kes tal Rootsist külas oli. Parajalt rootsipärane seltskond. Ootasime mingi pool tundi veel Zuri ja Kareni järel kuni need kohale jõudsid ja läksime siis Fridaysse sööma. Mina olin juba tükk aega pasta järele isutanud, seega oli kindel plaan seda süüa. Kuna portsud on tõeliselt suured, otsustasin võtta “pick 2-pay 10$” pakkumise, sest olin enamgi veendunud, et seal peab see pasta portsjon väiksem olema (sest pasta üksinda maksis 13$). Ja eelroaks võtsin BBQ kana mingisuguse flatbreadi. Ma ei teagi, mis see on, nagu sai, aga siuke natuke krõmpsuv. Muidugi, kui toit lauda toodi, selgus, et mitte mingit vahet ei ole, pastaportsjon oli Anna omaga sama suur ja tema võttis ainult pasta. Minul tekkis aga küsimus hinna poole pealt, et Anna maksis oma pasta eest üksinda 13$ ja mina sain lisaks veel eelroa ja maksin 10? Loogika?

Pärast soolaseid toite otsustasime juustukooke tellida ja kuigi ma pool oma soolast juba kaasa olin pakkinud, on ju mu maos alati ruumi magusale. Hahaa! Tellisime siiski Kareniga kahe peale, terve ära söömisele ma ei julgenud panustada. Tegemist oli vanilje koogiga ja tuleb tunnistada, et see täitsa maitses mulle. Need Cheesecake Factory koogid mulle siiani väga head muljet jätta ei ole suutnud. Kui olime söönud-maksnud, läksime õue ja tegime veel viimase pildi koos Madelenega, mina kohtun temaga korra veel, seega ei pidanud eriti õnnetuks muutuma.

Minu eelroog

Karen

Minu pasta, näeb välja nagu jäätis minu meelest

Zuri

Juustukook

Karen-Zuri-mina-Madelene-Anna-Niklas

Zuri-Karen-Madelene-Anna-mina. Päike paistis hullult silma teistele, sellepärast siuksed näod.

Lõpetasime Friday’s umbes kella kolme ajal, siis sättisime Zuri ja Kareniga end Masonisse bowlingusse. Hiljem selgus, et see jumala mu kodu ligidal. Peab veel minema. See oli üsna suur, 18 rajaga ning maksis ka päris lahedalt. Kõigepealt eraldi kingad 2,95$ ja siis 3,95$ mäng. Aga mitte, et mäng rajal maksab nii palju, vaid mäng iga ühe jaoks. Me mängisime kaks mängu umbes tunniga. See teeb sisuliselt tunni hinnaks 24$. VÄGA normaalne.

Mängida oli päris tore. Esimene mäng läks üpris aia taha, kuulid olid valed ja rada oli viltu ja nii edasi. Teine mäng oli mul juba rohkem enda moodi, aga ikkagi lõpp läks käest ära. Ise arvan, et peaasi, et lõbus oli ja seda ta oli.

14 rada paistab pildilt, 4 jäi veel peitu

No ikka roosa kuuliga ju

Esimese mängu algus, no väga kõva

Esimese mängu lõpp

Teise mängu lõpp, Zuril oli mõlemas mängus sama skoor, ma ikka teises tegin 2x esimese mängu skoori, haha

Ja meie kõik koos.

Pärast bowlingut läksin siis koju, rääkisime Adamiga veidi juttu, kuna Amee ei ole kodus sel nädalal, arutasime natuke töögraafikut ja mu nädalavahetuse seiklusi ning niisama juttu ka. Tegelesin pisut lastega, Evie oli natuke tusane kuna ta oli just ärganud, aga muidu oli väga tore.

Lõpuks siis maandusin oma tuppa, selline mõnes mõttes hea, mõnes mõttes halb tunne on sees, iseenesest oli ju jälle supertore nädalavahetus, aga ikka on mõni asi nüüd hinges, mis rahulikult olla ei lase. Ja ainult kuus päeva veel mu lennuni, jee-jee!