Eile õhtul läksime kesköö ringis kõik magama, hommikul ärkasime pärast üheksat, ema ja Egert pakkisid veel viimased asjad kokku ning käisime perega hüvasti jätmas. Kuna Adam meile väljakutse esitas eesti keelega, kirjutasin ka tänu vastu eesti keeles, seda ta enam tõlkida ei suutnud.
Mina võtsin oma auto, Egert-emps tulid rendikaga ning siis sõitsime viimast korda Subwaysse, kus sõime hommikust. See oli üks nendest kohtadest, kus Egert ei julgenud inglise keeles ise seletada, mis ta tahab. Võinoh, mis ei julgenud – laisk oli, nii nagu eelnevad päevad, nii ikka lõpuni välja. Sõime ära, läksime õue ja jätsime hüvasti.
Kuigi kõik olid mind hoiatanud, et see saab hullult raske olema ja olgu ma valmis selleks, oli see isegi mõnes mõttes lihtsam, kui arvasin. Egert ütles viimaseks lauseks selle sama lause, mille ta mulle 6.augusti hommikul enne lennujaama minemist ütles ja see kuidagi tegi tuju nii heaks. Ja kuigi see äraminek ei möödunud pisarateta, sundisin ma ennast kohe poodi minema, et ei saaks nutta ning pärast poes käiku oli kuidagi hoopis lihtsam.
Kodus muidugi oma tuppa üksinda jäädes sain korra veel korralikult põsed märjaks, aga siis kõigepealt oli Kristo mul toeks, siis skaipisime Killu ja Alvariga ning pärast nende lahkumist mõtlesin, et magan ehk veidi, aga otsustasin hoopis eesti saateid vaadata ja lõpuks jõudsid Killu ja Alvar ka koju tagasi ning nende missioon oli mind naerma panna, seega me skaipisime neli ja pool tundi. Ebareaalne lihtsalt. Aga üliülitore, sest ilmselt kui ma üksi oleks jäänud, oleks ikka nukker olnud ja tänu neile ja nende naljadele naersin ma terve õhtu ja nii lõpuks üksi jäädes ei tulnudki meelde, et ma kurb olin. Seega, läks lihtsalt see hüvasti jätmine. Minu meelest tunduvalt lihtsam kui esimene kord.
Pärast maraton-skaipimist oli mul juba hoog sees ja nii sai ka Bennyga natuke räägitud. Benny siis too India noormees, kes Austraalias elab, kellega me New Yorgi tuuril tuttavaks saime. Haaha, kui palju kohanimesid ühte lausesse sattus. Igal juhul sai siis veel temaga ka naerdud ja nii läkski päev rõõmsalt õhtusse.
Täna pani mu pererahvas jõulukaunistused üles, meil on suur kuusk elutoas, uued pildid elutoas, väike kuusk söögitoas ning üks kuusk veel õues ka. Ja igasugused kaunistused majas veel lisaks. Päev otsa mängisid jõululaulud. Tundub, et on päris tõsi see, et pärast tänupühi ajastavad ameeriklased end kohe jõulude lainele.
Unustasin kolmapäevast veel seda mainida, et skypesin empsiga ja lapsed olid mu toas ja siis ütlesin neile, et nad mu emale head aega ütleks ja nad karjusid koos: “Bye mommy!” See oli nii armas.Samuti sain kolmapäeval pakiteatise, postiljon käis ukse taga ka, aga ma magasin ja kuna olin üksi kodus, jäi vastu võtmata. Alguses oli…
Eilsega lõppes munadepühade trall meie klubis ja kuigi ma teen seda juba kuuendat hooaega, kipun ma alati unustama, kui õudne see nädal tegelikult on. Üldjoontes ilmselt oli seekordne nädal kuue aasta kõige lihtsam, aga me ise tegime taktikaliselt vale käigu, kui oma reedese vaba päeva asemel otsustasime tööletulekupalve vastu võtta. Nii juhtuski, et reedel töötasime…
Tänane hommik oli lõpuks ometi tavapärane. Ärkasin vist pool kümme alles lõpuks. Paar korda ärkasin enne ka, nt ühe korra, et kardinad ette panna, sest toas oli sigavalge. Nii küll magada ei saa. Lebotasime kuni check-out’ini oma toas, siis pakkisime asjad kokku ja läksime autosse. Alguses mõtlesin küll, et oleme kõik ööd ühes hotellis, aga…
Nagu ikka, kui mu elutempo läheb jube kiireks, töötunde paljuks ja unetunde jääb järjest vähemaks, võtab mu keha aja maha ja nii ka seekord, sel korral olen juba kolmandat päeva kodus kohutava kõrvavaluga. Ma nende kõrvadega tegelenud juba augustist/septembrist saadik ja tundus, et siin lõpuks see viimane arst sai kuidagi asjale jälile, sest hakkas juba…
Pärast nädala ajast mässamist videoga esitlen siis teile oma ühte ideed. Enam see pole üldse originaalne, vahepeal on kõiksugu kuulsad blogijad oma päevadest videod teinud, aga no ma vähemalt tean, et ma tegin enne, lihtsalt ei saanud kuidagi üles. Haha. Igal juhul siis kolm tundi minu õhtust mööda USAt, täpsemalt siis mööda Ohiot, möödusid kaamera…
Pühapäevane päev möödus peojärgsele päevale omaselt ehk ma magasin terve päeva. Käisin voodist väljas 2x Brutusele süüa panemas ja 1x ise süüa võtmas ja terve ülejäänud päeva magasin. Õhtul kaheksa ajal tuli lõpuks mu pere koju. Ma olin nii rõõmus, kui ma neid kuulsin, et ärkasin kohe üles ja jooksin teise tuppa neid kallistama. Nii…
