Nädalavahetus

Eile õhtul oli mul filmiõhtu semuga, vaatasime filmi “The Groundhog day,” mis rääkis mehest, kes ärkas igal hommikul kell 6 samas päevas. Ükskõik, mida ta tegi päeva jooksul, uuesti ärgates poleks seda kõike nagu üldse olnud. Alguses oli ta hästi ennasttäis, aga selle ajaga õppis maailma ja inimesi teisiti vaatama ning lõpuks filmis olnud naine armus temasse ja lõpp oli ikka selline ninnu-nännu nagu tavaliselt. 1992.aasta film, päris naljakas, ma olin siis mähkmetes, kui see tehti.

Pärast filmi mõtlesin tund aega, kas jääda ööseks sinna või minna koju, otsustasin jääda ja nii oli meil kella kolmeni hommikul veel väga sisukas vestlus Eesti ja Ameerika elude erinevusest ja inimestest. Hommikul ärkasin kõige pealt 10.30, rääkisime natukene ja magasin edasi. Siis ärkasin kell 11.30. Siis ütles tema, et võiks ikka ühe uinaku teha ja lõpuks sain riided selga alles kell 1. Mõnus laisk pühapäev.

Hommikul vaatasime veel filmi ja rääkisime veel näiteks rassimist Eestis, ütlesin, et no mustanahalistel inimestel on Eestis ikka väga raske elada ja tema ütles, et hoolimata sellest, et Ameerikas on valged-mustad kogu ajaloo koos olnud, paistab rassism ka siin välja. Rääkisime veel minu tulevikust, aga nagu Liisa näiteks oma blogisse kirjutab: “See lõik läheb ainult bestsellerisse” ehk sellest siin pikemalt praegu rääkima ei hakka.

Kella kolme ajal lõpuks siis läksin koju. Evie pidi mu suurest õnnest pikali lausa jooksma, ta teeb seda alati, kui ma kuskil kadunud olen olnud mõne aja. Superarmas laps. Kodus siis tegin kiired vestlused eesti sõpradega ning panin jälle riidesse ja sõitsin Daytoni lennujaama. Dayton on minust 50 minuti kaugusel, seega päris hea sõit. Seal ootasin tund aega Zurit, kes tuli täna Panamast tagasi. Jee! Sain ta kätte, sõitsime tagasi Liberty Townshippi, läksime Friday’sse sööma.

Ma polnud päev otsa midagi söönud, seega oli tunne, et ma võiks terve menüü tellida. Lõppes see sellega, et ainus, mille ma ära sõin, oli juustukook, kõik muu on kodus kaasas, haha. Zuri kommenteeris, et ma teen seda alati, et ma ei söö oma eelrooga isegi mitte kunagi ära. Zuri teatas mulle täna ka maailma parima uudise, nimelt ta pikendab oma olekut USAs. Minu üllatuseks ka samas peres, ta lihtsalt armastab neid lapsi nii väga. See aga tähendab seda, et kuni minu äraminekuni (vähemalt augustini) on Zuri ju ka siin. Supersupersuper, see oli lihtsalt terve kuu parim uudis!

Pärast viisin ta koju ära ning tulin ise ka koju. Homme algab uue hooga uus töönädal, sünnipäevade maraton algab ka, pidu peo otsa, jee-jee.

Täna sai 3 kuud Ohios ja Gasserite perekonnaliikmeks olemisest. Ajuvabalt kiiresti lendab aeg, ausalt ka.

Graeme – Amee . Adam – Evie ♥