|

Sinine esmaspäev

Need esmaspäevad kohe on halva hõnguga ja nii juba algas nali keskööst pihta, kui ma kuidagi magama ei jäänud. Kasutades kuldse klassiku sõnu, “Olime Une-Matiga kohtingu kokku leppinud, aga mina ootasin teda kaks tundi.”

Seega hommik oli veel eriti ulme teema. Mingil seletamatul põhjusel oli veel Adam ka kodus, niisiis viis tema Evie kooli ja meie Graemega eksisteerisime kodus. Hommik oli nii aeglane ja nii uimane kui veel võimalik. Miski lihtsalt ei toiminud ei mul, ei lastel, ei vanematel.

Hommikused multifilmid

Pliksile kooli järgi läksin mina ja pärast seda algas selline loomaaed lihtsalt, et no sellist päeva pole mul veel siin olnud. Ei kuulanud üks, ei kuulanud teine, vastu haukumine oli lihtsalt mega ja ka pärast korduvat karistamist, rääkimist, oma tuppa saatmist ei muutunud mitte midagi. Appi lihtsalt. Kui ma mingi hetk olin saanud nad rahulikult diivanile istuma ja multikaid vaatama paistis mõlema silmis väsimus. Magama panek seega läks väga lihtsalt.

Selleks ajaks olin mina ka juba energiast tühjaks imetud, skaipisime Killu ja Alvariga, mina magasin, klapid kõrvas ja siis nad vahepeal üritasid minuga rääkida, aga üldiselt magasin lastega koos. Kella nelja ajal ärkasime siis kõik, Amee tuli ka pisut hiljem koju. Mina otsustasin õhtusööki tegema hakata, sest alati ma koolis suren nälga, kunagi ei viitsi enne kooli süüa teha. Pärast sööki jutustasin veel Allari ja Kaioga ka, täna kuidagi oli väga suhtlusrohke päev.

Kella kuue ajal hakkasin kooli minema. Õues leidsin, et mu auto on lume all. APPI APPI APPI kui tore! Haha, okei, see oli veidi liialdatud, tegelikult oli mu auto peal umbes peopesa täis lund, aga no lumi on lumi. Lume üle kohut ei mõisteta.

Koolis oli täna viimane tund, saigi esimene kursus läbi. Uskumatult ruttu käis see asi. Tartu Ülikoolis asi muudkui venis ja venis ja venis, siin on lupsti ja tehtud. Seega meil oli veidi kokkuvõttev tund, veidi õppisime teise kursuse teemasid ning kordasime kogu jama üle, mis me olime 7 nädalat õppinud. Tuleb tunnistada, et väga hästi läks, pidime ise tegema ettekande ühel teemal, mis meil oli ja minu ettekanne oli siis riietepoe shopping, kus tuli kulutada 200 eurot. Ma ostsin vist umbes 4 asja. Õpetaja küsis, kas kogu raha on läinud. Ma ütlesin, et need on eurod ehk tegemist on Euroopaga ehk kõik on VÄGA kallis ja nelja asja peale ongi kogu raha läinud. Õpetaja arvas, et ma olen vaimukas.

Pärast tundi pakuti veel õunapirukat, imehea. Siis sõitsin koju, väikse vahepeatusega apteegis, Targetis ja muidugi iga esmaspäeva õhtune kohustuslik jäätisekokteil McDonaldsist. Kodus rääkisime Ameega minu edasisest kooliplaanist ja mõtlesin välja oma plaani ka Eestis oleva kooliga, mille kohta mulle hea pakkumine tehti, ei saa ju loobuda. Kui kõik asjad vastu võtan, saab ikka jube palju kooli olema järgmisel poolaastal mu elus. Mitte, et see mulle ei meeldiks.

Minu tunnistus

Siinkohal võlgnen selgituse seoses päkapikkudega USAs. Kirjutasin, et lapsed saavad iga päev kingitusi. Märkasin ise, et vist ikka ei saa küll ja nüüd mu semu Mark seletas mulle ära, kuidas see asi tegelikult on. Ameeriklaste jõulud ja muu jama selle ümber sisaldab mingit St Niklausi päeva, mis on 6.detsember. Sel päeval pannakse sussid ukse taha ja siis jõuluvana abiline toob kingitused. Kui ma järgi mõtlesin, olid need kingitused küll jah kuuenda hommikul.

Seega siis selline lugu hoopis. Kõik muu on endiselt lilleline. Jeejee.

Similar Posts

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *