Ja nädalavahetus algas!

Tavaliselt on mul kolmapäev vaba päev, sellel nädalal ei olnud. Ja naised saunast rääkisid, et ka mu järgmise nädala vaba päeva kallale minnakse. Igal juhul sai seda tööaega korduvalt muudetud ja lõpuks jäi siis kahest kümneni. Minu tööpäev algas, Graeme magas, Evie oli üleval, aga tema lükkasin ka kohe magama. Niisiis algas tööpäev kohe minu lebotamisega ja eestlastega skaipimisega. Üldiselt emaga, oli otsustanud mu vahepeal jälle üle kuulata ja end uudistega kurssi viia. Haaha!

Ahjaa, kolmapäeval sain jõulukaardid vanaemalt ja vanaisalt ka kätte ja kaasa pandud kirja ka. Ma luban, et ma seekord vastan ka kirjaga, sest seal oli selline isiklikum teema, ei sobi blogisse tooma hakata. Igal juhul aitäh! Eestist saabunud asjad meeldivad alati ju.

Ja kolmapäeval sai Evie endale uue mängu ka, mingi cupcake’de kokkupanemine, päris sisukas ja põnev, ausalt öeldes.

Sellised kaardid ja cupcakesid

See pilt ainult sellepärast, et mulle jubedalt meeldib Evie pluus!

Õhtupoolikul käis Evie tantsutunnis ja siis oli Amee mõne aja veel kodus ning läks siis veidi enne laste magama minekut peole ja mina panin lapsed kell kaheksa voodisse, sest x-factor algas. Nii rahulikult ja sõjavabalt ma pole neid nii vara vist kunagi magama saanud. Evie tõestab jätkuvalt, et on kaval, temaga annab kõike läbirääkides saavutada.

Minu õhtu siis möödus televiisori ja X-factori seltsis, see nüüd siin ainsa saatena jäänud mulle veel, muid enam ei vaatagi. Kahjuks saab see ka varsti läbi. Õnneks algab siis American Idol, saab jälle meelelahutust. Amee saabudes vaatasin veel jaburat sarja nimega “Nanny,” mis meil kunagi Eestis ka jooksis, aga ma ei mäleta sellest suurt midagi.

Pärast Skypesime mu semu Markiga. Ta töötab õhuväes ja sellega seoses saab võõrkeeli õppida ja no loomulikult õpib ta hetkel eesti keelt. Tänapäeval tehnika on meil ju tasemel, seega ta jagas oma ekraani mulle ning vaatasime koos neid õppetunde tal. Tuleb tunnistada, et esiteks jooksin ma korralikult kokku sõnadega, mida me ei kasutagi. Näiteks linn ja linnake. Inglise keeles on selge erinevus city ja town, aga no palun vabandust, kes eesti keeles kasutab sõna linnake? Samuti vaatasime viisaka kõneviisi tunni läbi, kus oli väljend “jälle nägemiseni,” no jäin mõtlema, kas ma seda oma elus üldse kuulnud olen. Igal juhul teeb Mark juba suuri edusamme ja minuga suheldes mõned fraasid kenasti eesti keeles sees. Praegu isegi kõrvaltvaatajana saan aru, kui keeruline see meie keel ikka on. Haahaa.

Muidugi oli mul plaan vara magama minna, aga lõppes see ikka sellega, et Killu juba ärkas hommikul üles ja mina olin ikka üleval. Ja kui juba nii kaua üleval olla, ei jää magama ka ja hommikul ma mõtlesin, et see hommik lihtsalt ei ole reaalne. No ei olnudki. Samas lapsed olid aktiivsemad kui eales varem, jonni, kisa, möllu sai rohkem kui piletiraha väärt ja nii läks meelest ära lausa, et ma väsinud olin.

Magama panin nad juba pool üks (see juba näitab midagi, sest tavaliselt enne ühte pole juttugi ja Evie puhul lausa pool kaks) ning olnud end mõnusalt sisse seadnud ja Killuga rääkima hakanud, kõlas uksekell. Noh, siin tähendab see meeleheitlikult haukuvat Brutust ja siis oli juba selge, et laste uneajast ei tule midagi välja. Ukse taga oli torumees. Tutvustas ennast, ma olin vist täiesti lollaka näoga, ma ei saanud üldse aru, miks ta seal on. Järsku meenus ja panin otsad kokku, et ilmselt Adam kutsus ta.

Adam ise magas enda toas. Pidin siis esimest korda elus sinna ukse taha minema ja viisakalt koputama. Väga padjanäoga sell tuli vastu. Haha, päris naljakas. Torumees siis möllas meie vannitoas, misiganes seal lõpuks häda oli, laamendas nii kõvasti, et Evie ärkas üles. No tore lugu! Läksin siis temaga tegelema, mingi hetk ärkas Graeme ka üles ja kuigi Adam oli kodus, ei saanud ma päris täpselt aru, kas mu tööpäev on läbi või mitte ja sellele küsimusele vastas Adam kodust lahkudes. Haha, selge, sain juba aru.

Lapsed olid mingid megaaktiivsed siis, tegid mulle trepi peal mingit teatrit ja möllasime Brutusega ja meil oli õhtusöök ja mingi hetk tuli Adam koju tagasi, siis sai jälle korralikult nalja. Temaga saab alati nii palju nalja.

trepiteater

teater ja autorid ka pildil

Adamiga rääkisime jõuludest, kuidas tema peres tehakse samasugune jõulukingi mäng nagu mu au-pairide meetingul oli. See sama, mis mulle üldse ei meeldinud. Vast täiskasvanute seltskonnas kukub kaunimalt välja. Igal juhul pean siis sinna kingituse ostma. Adam ütles, et ma ei pea, aga ma tahaks ise ka osa võtta, niisiis teeme ära. Rääkisime veel koolist, et õpin hispaania keelt siin edasi, jaanuari lõpus siis hakkab järgmine semester. Ma ise olen väga õnnelik, mulle õudsalt meeldib see keel. Vaikselt peabki mõtlema, kuidas see eestis unarusse ei jääks. Jaanuari lõpust saab hakata ka Tartu Ülikoolis paari asja tegema, sellest siis lähemalt kui aeg käes ja ma kindla vastuse saanud. Tundub, et tuleb põnev teine poolaasta.

Mis veel? Ahjaa, täna õhtul oli x-factori väljahääletus ja minu üks lemmikutest läks koju. Nüüd on finaalis 3 tükki, kes kõik on okeid, pole ükski minu jaoks ägedam, võib-olla see 13-aastane tüdruk, sest ta on lihtsalt nii andekas.

Kuna minu vaba kolmapäev võeti ära, anti vastu reede ja kuigi alguses pidime minema mu lube tegema, otsustasime täna, et me ikka ei taha veel tegema minna neid, seega täiesti vaba päev. Magan poole lõunani, jee-jee! Nädalavahetus saab pidu peo otsa olema, ajee.

Vaadake neid punaseid huuli – sõi jõuluküpsist, haha

Täiesti töötlemata pilt. Lihtsalt nii ilus ilm! Ma nii armastan seda täiesti sinist ja selget taevast. Temperatuuri poolest oli külm, 2 kraadi, päeva peale läks 8ni. Järgmine nädal, kui Eestis lubab -20, lubab meil siin uut soojalainet ja +15. Eks näis, kas nii läheb ka.

Evie ja Brutus on nii ühte nägu minu meelest, haha. See pilt läheb pühendusega Liivile, mõtlesin täna, et Brutus pole ammu ühegi pildi peal olnud.