Haige, haige, haige

Täna alustan oma blogi pildiga, sest nagu näha, mu haigus jätkub. Sellest ka vabandus, miks eilne blogi olemata jäi. Ma tegin blogikasti lahti ja panin selle siis kinni, ei jaksanud lihtsalt üleval olla.

Niisiis, minu pühapäev. Olles mõne aja Killuga skaipinud ja saanud temalt teada, et ma tõesti ei näe hea välja, jäin ma kella viie ajal magama. Magasin poole seitsmeni, ärkasin Adami sõnumi peale, et all on pizza, kui ma tahan. Üldse ei tahtnud, aga alla tahtsin ikka minna. Adam ja Amee norisid mind, et usuvad nad jee, et ma haige olen, teavad nemadki, mis haigus see päev pärast pidu on. Haahaa. Lõpuks ikka andsid mulle tuhat erinevat rohtu. Rääkisime veel jõuludest ja muutsime mu väga hästi toimivat graafikut 500 korda ja siis läksin oma tuppa magama tagasi.

Hommikul algas tööpäev kell 8. Kui ma alla läksin, tunnistas Adam, et ma tõesti olen haige. Polnud öö läbi magada saanudki, ainult nuuskasin ja hommikuks nägin välja nagu Rudolf oma suure punase ninaga. Amee oli Graeme oma teadja pilguga üle vaadanud ja arvas, et tal on midagi viga, sellest ka see viimasel ajal megakisa ja rahulolematus. Seega sai arstiaeg kirja pandud. Mina pidin Evie kooli viima ja lisaks kõigele oli tal seal veel jõulupidu ka ja kuna ma tean, kui kurb on laps kui kedagi peole ei tule, siis otsustasime Graemega sinna ka veel minna. Super tark mõte, ausõna.

Pidu iseenesest kestis veidi üle tunni, kahe lapsega ja haigena oli seal üsna keeruline, aga no sain hakkama. Supernanny nagu ma olen. Pärast siis koju, jõudsin Graeme korraks just magama panna (sest tal oli kell 2 arst ja ma pidin teda üritama üleval hoida), kui helises uksekell ja vanaisa tuli siia. Amee isa siis. Midagi nad olid mulle eelmisel õhtul rääkinud, et ta millalgi tuleb, aga ma olin nii sooda, et ega ma midagi aru ei saanud.

Niisiis ajasin Graeme uuesti üles, mida pidin nagu nii tegema ja algas mäng ja lust vanaisaga. Vanaisa tõi neile jõulukingiks suure elektriauto. Sellise rohelise, kuhu kaks tükki saab peale istuda, roolida ja pedaale vajutada ja kus on taga suur kast asjade hoidmiseks. Superluks! Kui soojaks läheb, hakkame sellega mänguväljakul käima, eriti mugav ju.

Kella kaheks läksid Graeme ja Amee arsti juurde, meie jäime kolmekesi koju. Kui Amee tagasi tuli, selgus tõde – Graemel on kõrvapõletik. Oh jumal, aitäh, see mul veel puudus. Lisaks veel siis antibiootikumid kutile. Eriti lahe on, pudeli sees on mingi vedelik, süstlaga peab võtma ja siis Graemele suhu ajama seda. Talle õnneks väga maitseb, siis pole probleemi. Amee saabus koju kella kolmest, seega minu päev lõppes ka ära ja vägagi aruka ideena läksin ma poodi puuduolevaid jõulukinke ostma.

Lõppes see sellega, et ma küll sain kõigile kingid, nüüd ainult Adamile ja tema pere mängule vajaminev asi puudu, aga mu enesetunne oli kergelt öeldes nii sitt, et ma koduteed isegi ei mäleta. Täiesti mulli sees. Koju, panin asjad ära ja läksin magama. Evie all veel igal juhul rääkis juttu, niisiis läksin magama varem kui mu laps. Väga loogiline.

Öösel ärkasin paar korda küll üles, aga hommikul sai pikalt magada, tegin silmad lahti koputuse peale, mis oli 11.35. Koputajaks oli vanaisa, kes palus mul Graeme mähkmed ära vahetada, ütles, et tema ei oska teha. Usun, usun, et ei oska, lihtsalt ei tahtnud, haha. Tegin siis selle ära ja kuna graafiku järgi oli mu tööni aega, kobisin tuppa tagasi. Vahepeal konsulteerisin Ameega, kas mul siis on tööpäev või ei ole ja kurtsin, et mul on üks kõrv puhta lukus ning sain teada, et pean töötama kui vanaisa abi palub.

Terve päev möödus siis üsnagi lebotades, käisin vahepeal lapsi magama panemas ja vahepeal neile süüa andmas ning aitasin vanaisal elektriauto ka õue tõsta (nad tõstsid selle eile vihma tõttu alla keldrisse ja lapsed sõitsid seal). Muidugi selle lahtise ukse peale pani Brutus ka jooksu, õnneks vanaisa püüdis kinni. Ühesõnaga, täiesti ajuvaba päev. Lapsed panin magama alles pool neli (tavaliselt nad sel ajal ärkavad) ja kui siis olin üle kontrollinud, kas nad magavad, leidsin Graeme superasendist (pilt allpool), Evie magas pea padja all ja vanaisa magas all diivanil, Brutus risti üle tema. Haaha, ega ei ole naljaasi nende hulludega terve päev olla, olen kursis.

Sain ka Kellyga üle tüki aja skaipida, see alati nii tore ja muidugi päeva kohustuslik suhtlemine ju Killu ja Alvariga. Täna Ameel pikk tööpäev, kella poole kümneni, niisiis üritame vanaisaga kenasti kahe peale hakkama saada. Minu enesetunne tahab jälle otsi anda, seega ma ei jõua ära oodata, mil lapsed magama panen ja ise ka teki alla poen. Homseks peab paremaks minema, muidu on kõik mu plaanid luhtas.

Mu ääretult “naturaalsed” cupcakesid